lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastmann esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica). 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks" 1991.a. Valmis esimene digitaalne peegelkaamera. 2000.a. Pannakse esimene kaamera talefoni sisse. Fotode liigid Grupipildid Maastikupildid Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi
1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastmann esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica), mis sai 1930.a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja.
Polaroid müüb hetkeks must-valgeid filme. Ajalugu 1949: Ida-Saksas Zeiss'is arendab Contax S esimese peegelkaamera koos pöörava pentaprisma pildiotsijaga. 1955: Edward Steichen vaimuliku ,,Family of Man" näitus New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis Contax S Ajalugu 1959: tutvustati Nikon F-i. 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1963: Esimese väljatöötatud värvifilm Polaroidi poolt Nikon F Ajalugu 1972: Kodak võtab kasutusele 110- formaadis kaamerad koos 13x17mm kaadriga. 1975: Nicholas Nixon teeb oma esimese iga-aastase foto tema naisest ja tema õest: "Brown'i Õed"; Steve Sasson Kodak'st ehitab esimese CCD-põhiselt töötava digitaalse kaamera. Ajalugu 1976: Esimese soolonäitus
emulsioon sidus end hästi jood- või broomhõbedaga. Nii õnnestus valmistada uuetüübilisi 14 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 6.12.2013 15 http://www.slideshare.net/eerokangor/fotograafia-ajalugu-1-loeng-5230072 - 9.12.2013 16 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 4.12.2013 17 http://www.olev.ee/fotograafi_hinnakiri.html- 4.03.2014 kuivplaate, mille tundlikkus oli juba nii suur, et tekkis vajadus katikuga varustatud fotoaparaatide järele. Uute seadmete abil oli võimalik pildistada ka liikuvaid objekte ja tehnoloogilisi protsesse. Ilmselt üks tähtsam, tänaseni kasutatav leiutis pärineb aastast 1988, mil Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistati täiesti uue tehnoloogiaga "Kodak" nime kandev rahvakaamera. Siit edasi läks kõik oma loomulikku rada,
Pikliku ristlõikega lõõr tehakse 10-15 cm lai. Lõõri siseseinte konarused, nukid, sisseulatuvad kivid jne takistavad gaaside sujuvat voolu Katikud Kohtades kus hoonete puitosad asuvad korstnate, ahjude ja seintes asuvate suitsulõõride lähedal, tuleb nad lõõridest eraldada nn. tuletõrjevahedega. Viimased võivad olla tühjad või täidetud mittesüttiva materjaliga. Harilikult täidetakse see vahe müüritisest kaitseribaga nn. katikuga Ahjud ja korstnad peavad olema paigutatud nii, et hoone süttivate konstruktsioonide ja ahju või korstna lõõride sisepinna vahele ei jääks väiksem vahe kui on näidatud tabelis Kütteasede Konstruktsioonide kaitse süttimise vastu (cm) Perioodiliselt köetavad ahjud Kaitsmata Kaitstud kütmise kestvusega Kuni 3 tundi 38 25 Üle 3 tunni 51 38
Parema tõmbe saavutamiseks kasutatakse viimasel ajal metallsisekesta lõõris. Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahendus kohtadeks. Iga kolle peaks
laduda koos muude seinte ja kütmise algperioodil). Samal temperatuur ühtlustub üle lagedega. Puitlagede puhul ajal on soojuse salvestamine pliidi või ahju), see toob tuleb korsten eraldada maksimaalne. Rohkem kaasa deformatsioonide puidust betoonist või muust levinud on langevate lõõride erinevuse nende osade vahel, tulekindlast materjalist kasutamine. Lõõrid tehakse mis võib põhjustada katikuga. Skeemid 10.5- ristlõikelt kahanevas müüritise pragunemise. 10.8 Põhiliselt on suuruses korstna poole, Kolde ja ahju muude osade mitmesugused kolded korstnasse minekul peaks vahele tuleb jätta võimalik kasutusel elumajades 13 liikumise ruum. Mida korda), mis raskendab suitsugaaside maht; 2) suurem on ahju mass, seda vundeerimist
annaabi.ee 
