Peeter I majamuuseum Koostas:Heli Kopter Ajalugu 17. sajandi lõpust pärinev hoone osteti Peeter I tarbeks raehärra Hermann von Drentelni leselt 1400 rubla eest. Koos teiste tsaari jaoks soetatud ümbruskonna mõisatega moodustus 100 hektari suurune valdus. Sellel alal alustaski tsaar 1718. aastal lossi- ja pargiansambli rajamist, millele pani oma abikaasa järgi nimeks Katharinenthal (Kadriorg). Faktid Peeter I majamuuseum Kadrioru pargis on Tallinna vanim muuseum. Selles hoones peatus alates 1714. aastast mitmel korral valitsejapaar. Alates 1941. aastast on Peeter I Majamuuseum ametlikult Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Pärast 2004. aastal toimunud suuremaid remonditöid on muuseum avatud aasta ringi. Lilled Kadrioru pargis Kasutatud allikad http://linnamuuseum.ee/peetrimaja/muuseumist-pm/ http://www.kadriorupark.ee/park/muuseumid/peeter-i-majamuuseum
Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804. aastal, pärast mida anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati
Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). 16. Kuidas sai loss ja park oma nime? Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks(valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis). Jekaterina samastus ka nimedega nagu Katariina Suur, Jekaterina II. Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Tallinna vaade 19. saj lõpukümnendil. Ees vasakul Skoone bastion, kaugemal Toompea. 18
sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Leht 20 / 24 16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaažiks(valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis). Jekaterina samastus ka nimedega nagu Katariina Suur, Jekaterina II. Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Leht 21 / 24 17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Tallinna vaade 19. saj lõpukümnendil
sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi
annaabi.ee 
