Iga hemodialüüsi ajal punkteeritakse käsivarrel asuvat fistlit kahe nõelaga. Need ühendatakse voolikutega, mis transpordivad vere koos jääkainetega dialüsaatorisse, kus ta puhastatakse ja viiakse teise nõela kaudu organismi tagasi. (Eesti Neeruhaigete Liit 2009). Arteriovenoosse fistelite kasutamisega on seotud palju vähem potentsiaalseid probleeme kui tsentraalveenikateetri kasutamisel. Fistlid on selles mõtes palju ohutumad kateetritega võrreldes.(Garber jt 2010: 268, Eesti Neeruhaigete Liit 2009). 2. Vaatamata fistli eelistele selle kasutamisega on seotud järgmised potentsiaalsed probleemid: käe turse, hematoomad, verejooksud, haavainfektsioonid, naha nekroos, tromboos, stenoos, valud fistli piirkonnas. Samuti võib arteriovenoosne fistel tromboseeruda ning sellel juhul tuleb kirurgilist operatsiooni korrata (Ilmoja 2011). 3. Pildil on fistli arm, mis on rikutud arsti vea tõttu
Kapsel on ka üks olulisim virulentsusfaktor, mis aitab tal koloniseerida igasugu pindasid. On tinglik patogeen. Põhjustab haava-, uro-, kõrva-, silma- hingamisteede- jt. infektsioone. Kuna ei ole invasiivne, vajab sissetungimiseks koevigastust. Koloniseerib edukalt põletushaavu (haava pind kattub sinirohelise mädaga) ja teisi suuri haavasid. Ta on tüüpiline haiglainfektsioonide põhjustaja. Haigestuvad kehva immuunsüsteemiga patsiendid: verehaiguste põdejad, vähihaiged. Levib ka kateetritega, intubatsioonitorudega, mida ta koloniseerib jne. Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d, mis toimib valgusünteesi elongatsioonifaktorile, nagu difteeriatoksiingi. Tüved, mis seda toksiini ei tooda, on avirulentsed. Väga resistentne AB-dele, kuid tundlik polümüksiinile. P. fluorescens on psührofiil, kes põhjustab jahutatud toiduainete (piim, liha, munad)
Samas Jongerden jt (2007) uurimistöö tulemustest selgus, et tegelikult ei ole vahet, kas lapse aspireerimisel kasutatakse ühekordset või 24-tunnist aspiratsioonikateetrit. Käesoleva töö autorid on laste intensiivravi osakonnas kasutanud mõlemat tüüpi aspiratsioonikateetreid. Oma kogemusele tuginedes eelistavad õed Tartu lasteintensiivravi osakonnas ühekordseid aspiratsiooni kateetreid, mis võib olla seotud ka harjumusega, sest seal töötavatel õededel on 24-tunniste kateetritega töötamise kogemus väike. 24- tunnise kateetri kasutamisel tuuakse peamise probleemina välja see, et aspiratsioonikateeter ei tõmba intubatsioonitoru 100%-liselt sekreedist puhtaks. Töö autorite arvates on oluline aspiratsioonikateetrite valikul arvestada kindlasti ka lapse tervisliku seisundiga, näiteks väga raskes seisundis laste puhul tuleb pigem eelistada 24-tunniseid kateetreid ning patsientidel, kellel
Propionibacterium. Väiksed G+ pulgad, tihti lühikeste ahelate või klompidena. Leidub nahal, konjunktiivil, väliskõrvas, orofaarünksis, naise suguteedes. Anaeroobsed või aerotolerantsed, liikumatud, katalaas+, suudavad fermenteerida süsivesikuid, toodavad peamiselt propioonhapet. P. acnes põhjustab aknet teismelistel, noortel täiskasvanutel ja oportunistlikke infektsioone proteesiga (nt. kunstliigesed) või i/vaskulaarsete kateetritega patsientidel. Sageli isoleeritakse Propionibacteria verekultuurist, kuid tegemist on reeglina kontaminatsiooniga nahalt. P. acnese roll akne tekitamisel seisneb põletikulise vastuse stimuleerimises: rasunäärmes olev bakter toodab madala molekulmassiga peptiidi, mis tõmbab leukotsüüte ligi. Bakterid fagotsüteeritakse, pärast bakteriaalsete hüdrolüütiliste ensüümide vabanemist (lipaasid, proteaasid, neuraminidaas, hüaluronidaas) stimuleeritakse lokaalne põleikuline vastus.
annaabi.ee 
