Neist ulatuslikuim ja tuntuim on 5-köiteline ’’Arstiteaduse kaanon’’, mis käsitleb kogu tolleaegse meditsiini teoreetilisi ja praktilisi aluseid. Operatsioonidel kasutas ta valutustamist oopiumi ja mandragora abil. Pahaloomuliste kasvatajte ravimisel lähtus ta põhimõtteist, mis on lähedased kaasaegsetele: varajane diagnoosimine kasvaja laialdase eemaldamisega tervetest kudedest koos järgneva põletamisega kuuma raua abil. Ta eemaldas neerukive ja kasutas elastseid kateetreid, mis olid valmistatud loomade nahast. Leetrid on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle Pärsia arst Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī (865–925) 10. sajandil. Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime hasbah. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas ladina sõnast rubeus ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk'). Leetriviiruse sarnasus koerte katku ja veiste katkuga
antud rõhk hingamisteedes. Samas Jongerden jt (2007) uurimistöö tulemustest selgus, et tegelikult ei ole vahet, kas lapse aspireerimisel kasutatakse ühekordset või 24-tunnist aspiratsioonikateetrit. Käesoleva töö autorid on laste intensiivravi osakonnas kasutanud mõlemat tüüpi aspiratsioonikateetreid. Oma kogemusele tuginedes eelistavad õed Tartu lasteintensiivravi osakonnas ühekordseid aspiratsiooni kateetreid, mis võib olla seotud ka harjumusega, sest seal töötavatel õededel on 24-tunniste kateetritega töötamise kogemus väike. 24- tunnise kateetri kasutamisel tuuakse peamise probleemina välja see, et aspiratsioonikateeter ei tõmba intubatsioonitoru 100%-liselt sekreedist puhtaks. Töö autorite arvates on oluline aspiratsioonikateetrite valikul arvestada kindlasti ka lapse tervisliku seisundiga, näiteks väga
elada ka vabalt looduses. Patogeensed stafülokokid. S. epidermidis on valkjate või kollakate kolooniatega koagulaasnegatiivne stafülokokk. Ta on valdav peanahal, aga teda on ka teiste piirkondade nahal. Eriti palju sigineb teda pärast murdeiga, kui nahk muutub rasuseks. Põhjustab näiteks endoproteeside infektsioone (puusa- ja põlveproteesid, südameklapid, veenisisesed kateetrid. 20-65% nende põletikest on põhjustatud koagulaanegatiivsete stafülokokkide poolt). Proteese ja kateetreid koloniseerib just seetõttu, et kleepub adhesiinide abil tugevasti nende pinnale. S. saprophyticus on koagulaasnegatiivne stafülokokk, millel on valged kolooniad. Põhjustab noortel seksuaalselt aktiivsetel naistel tsüstiite. Neil on leitud spetsiaalsed piilid, mis kinnituvad põieepiteelile ja sooleepiteelile. Korduvad uroinfektsioonid viitavad bakteri kinnistumisele sooles. Seega tuleks raviks anda AB, mis eritub nii maksa kui ka neerude kaudu, et tappa sooles olev reservuaar.
vena jugularis interna (sisemine kaelaveen). Näidustused Ainult tõsise näidustuse korral äärmise meetmena, kui perifeersete veenide punktsioon ebaõnnestub, otsustatakse punkteerida tsentraalseid veene. Vastunäidustused Elupäästva võttena puuduvad. Varustus Veenisondide komplekt, 10 ml süstal 0,9% füsioloogilise lahusega, naha desinfitseerimise vahendid, steriilsed kindad, steriilsed linad, õmblusmaterjal. Teostamine On olemas kahte liiki tsentraalveenisonde (kateetreid). Sisemise mandrääniga kateetrid; oma suure läbimõõdu tõttu sobivad nad üksnes vena subclava jaoks. o Veeni punkteeritakse põhimõtteliselt nii nagu perifeerse veeni kanüüli paigaldamisel ja see on kiiresti sisestatav. o On olemas ühe-, kahe-, kolme- ja neljavalendikulised kateetrid. Nende pikkuse ja valendiku läbimõõt (seega ka voolukiirus) on erinev. Kateetrid, mille sisestamine toimub Seldingeri tehnika abil.