Samuti sooviksin infot selle kohta, kuidas toimub humanitaarabi kohaletoimetamine ning planeerimine katastroofipiirkondadesse. Humanitaarlogistika all mõeldakse hädaabi kohaletoimetamise planeerimisprotsessi, teostusvõime haldamist, abisaadetiste voogude kuluefektiivset transportimist, käsitlemist ja hoiustamist ning informatsiooni otstarbekat levitamist algallikast abivajajateni, mille abil leevendatakse abivajajate valu ja kannatusi. Eesmärgiks on tagada katastroofipiirkonnas planeerimine, valmidus, varustamine, veod ja ladustamine. [1] Jarrod Goetzel ütleb, et humanismi aluseks on arusaam, et kõik inimesed väärivad austust ja väärikust ning neid tuleks sellistena käsitleda. Ta on sõnastanud katastroofi kui olukorda või sündmust, mis saavutab ülekaalu kohaliku ruumi üle ning mis eeldab abi saamist riiklikul või rahvusvahelisel tasandil. See on etteaimamatu ja sageli ootamatu sündmus, mis põhjustab suuri kahjustusi, hävitamist ja inimeste kannatusi
Tsernobõli tuumajaamale uue kaitsesarkofaagi ehitamiseks. Pärast 1986. aastal reaktoris toimunud plahvatust kaeti tuumajaam, et vältida radioaktiivse aine levimist, kuid praeguseks on sarkofaag hakanud lagunema. Uus sarkofaag kavatsetakse ehitada vana peale, vahendas SVT. Viimane reaktor Tsernobõlis suleti 2000. aastal, kuid seal töötab endiselt 3500 inimest, kelle ülesandeks on sarkofaagi eest hoolitsemine. Töötajate viibimine katastroofipiirkonnas tekitab endiselt vaidlusi. Vahetult plahvatuse järel 1986. aastal suri 31 inimest, kuid kui palju on radiatsiooni tõttu hiljem surnud või veel sureb, pole teada. Eelmisel aastal avaldatud ÜRO raporti kohaselt sureb veel radioaktiivsest ainest põhjustatud vähi tõttu umbes 9300 inimest. Teised ühendused, sealhulgas Greenpeace, on kannatanute arvu hinnanud kuni kümme korda kõrgemaks. Berit Nuka
aegade. India ookeani ranniku äärseid riike tabanud maavärina ja hiidlainete tagajärjel on tänaseks kinnitatud andmetel hukkunud üle 165000 inimese. Enim sai looduskatastroofis kannatada Indoneesia, kus ohvrite arv tõusis 113306 inimeseni. Katastroofipiirkonnas on kuni 5 miljonit inimest jäänud koduta, neil pole peavarju, süüa ega sageli ka joogivett. Kardetakse, et Indoneesias, Indias ja Sri Lankal puhkevad epideemiad. Maailma Tervishoiuorganisatsioon teatas, et
4. Seal on võimalik ekskursioone teha, kuid mingi giidiga, kellel on kaasas dosimeeter. Kaua seal ilmselt vaadelda ei saa või õigemini ei tohi, kuna hakkab siiski tervise peale. Tšernobõli ümber ka ei ole elu veel taastunud, kuid ma kuulsin sellist asja, et mingi 60+ inimesed lubatakse sinna elama, et a la nooremaid ei lubata. Ei tea, kas vastab tõele või mitte. 5. Ei tea, aga Venemaa ja Ukraina toidu-toodang teeb ettevaatlikuks, just see teadmine on alateadvuses, et katastroofipiirkonnas pidi hea teraviljatoodang kasvama, seened jne, ühesõnaga kõik maapind sai seal kiirituse ja avaldas ka oma mõju taimedele. 6. Sinna ei tohi minna ja see on väga salajane mis seal toimub. Usutakse, et seal on ikka moondunud inimesi/loomi peidus ja tervisele pole ka hea, kui sinna minna. 4.4 Mis aastal sinu arvates see katastroof aset leidis? Vastuseid oli erinevaid, kaks inimest oskasid öelda ka täpse kuu päeva, kuid üldiselt vastasid õigesti 10 inimest
annaabi.ee 
