dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995). Näiteks aastal 1300 paiku tuli talupoegadel karta rohkem tuleriitu, mis oli mõeldud kataritele kui tuleriitu, mis oli mõeldud nõidadele (Le Roi Ladurie, 1975). Mis aga sundis talupoegi ühinema erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks? Võib-olla oli see hirm saatana ees. Keskaegses uskumuses kurat näiteks teadis kristlaste eksimus, ka neid, mis oli mõttes sooritatud ja jäänud pihil üles tunnitamata. Kurat võis nad aga kellegi teise kaudu paljastada. (Saard, 2005). Äkki ühinedes valdeslastega, loobudes rikkustest, liikudes ja
kantsi vallutamist sealt midagi ei leitud, organiseeriti inkvisitsioon nende leidmiseks. Lõpuks olevat inkvisitsioon jõudnud templirüütliteni, kes olevat olnud seotud kataritega, kuna mitmed Templirüütlite Ordu asutajad olid pärit piirkondadest, kus katarlusel oli suur mõju. Sellel põhjusel on oletatud, et templirüütlid kandsid varjatult edasi katarite pärimust. Selle tõenduseks on osutatud asjaolule, et templirüütlitele esitatud süüdistused olid sarnased kataritele esitatutega. 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega) Esialgu ei andnud paavstide katsed hävitada albilaste liikumist tulemusi. Kirikule ohtlik liikumine levis. 1209. a kuulutas Innocentius III albilastele ristisõja. See verine sõda, mille käigus hukkus üle miljoni inimese, kestis 20 aastat. Paljud ketserite külad ja linnad tehti maatasa, kuid siiski jätkus vastupanu. Alles seejärel, kui võitlusse sekkus Prantsuse
kritiseeritud; 2) kritiseeriti katoliku kirikut. Suurimaks ketserlikuks liikumiseks sai katarite liikumine, kelle sõnumiks sai absoluutne dualism, mille eeskujuks oli zoroastrism, samuti ei tunnistatud VT-d. Katarid jagunesid kaheks: 1) täiuslikud, kes üritasid elada askeetlikku elu, 2) usklikud, kes pidasid ülal täiuslikke. Iga uue inimese sündi peeti saatana võiduks. Katoliku kiriku eesmärk oli jätta mitte hingi saatanale e kataritele. Katoliku kirik toetud eeskätt ilmaliku kiriku vastu, nt ristisõda albilaste vastu. 1209 vallandati Innocentius III poolt Lõuna-Prantsusmaa ketserite pesa vastu. Need sõjaretked tõid kaasa suuri rüüstamisi. Kuna asi väljus kiriku kontrolli alt, hakati kujundama järk-järgult inkivisitsiooni. Hakasid kujunema inkivisiitorid, lõpliku inkivisitsiooni kujundas välja Gregorius IX. Inkivisitsiooni eesmärk oli hingede päästmine
Kui vääritu preester jagab sakramenti, on see siis kehtiv? · Omab juriidilist volitust. · Ei vasta ideaalile, on vääritu. Ketseritl polnud kindlat õpetust (kataritel oli), palju eri vaateid eri rühmadel. Saavutada õndsust taevariigis, mure pole sotsiaalsekorra parandamine vaid inimkonna päästmine või vähemalt enda. Katarid (al 12. saj keskpaigast) oli korraldusega sekt, oma hierarhia (piiskopid, sinodid), kreeka k. puhtad, saksa k. ketser. Maniteism (olid kataritele eeskujuks), dualism maailmas kaks alget, Headus ja Kurjus, mis on võitluses. Eesmärk vabastada vaim lihakütkest. Katarite eri rühmi nim keskuste või juhtide järgi, nt albilased on Lõuna Prantsumaa katarid. Seal ka juhtivaid aadlikkeistisõdades albilaste vatu katarlus enam vähem likvideeriti. Valdeslased (siiamaani väikese rühmana) Lõuna Prantsusmaal, nimi sekti rajaja järgi. Umbes 1173 hakkas Lõuna Prantsusmaa kaupmees usukuulutajaks
annaabi.ee 
