..................................................................................... lk 5 Päritolu....................................................................................... lk 6 Täiuslikud ja usklikud...........................................................lk 6 - 7 Reaktsioon katarlusele...........................................................lk 7 -8 Oletused katarite kohta............................................................... lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 - 10 Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid......................lk 10 11 Kasutatud allikad................................................................lk 12 Tutvustus Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku,
1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda 1096-1099 Eesmärk- Moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ja Pühalt maalt.
Näiteks sadulseppade,kullasseppade,habemeajajate tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega.(Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserliku liikumisega).Investituuritüli-saksa- Rooma keisrite ja Rooma paavstide vaheline võimuvõitlus kirikuametnike,eriti piiskoppide määramise õiguse pärast.Tuntumad vastased olid paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV.Katoliku kirik-lääne-Euroopa ristiusu kirik keskajal. Keskus Roomas,kirikupea Rooma paavst.Ketser-kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv isik.Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal,kelle nimest tulebki sõna-ketser
Normandia ranniku lähedal. Suurt osa mänginud looduslik asupaik. Tegemist on kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga Pühendatud Püha Miikaelile Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi, kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14.saj alguses), Avignoni vangipõlv Albi katedraal suure läänefassaadi torniga (2 torni koonduvad kokku üheks torniks) Avignoni lossis toimuvad tänapäeval teatrietendused Saksamaa ehitised Saksamaale on gooti arhitektuur jõudnud Strasbourgi kaudu
maailma. Ta oli ka esimene paavst, kes hakkas endast kõnelema, kui Kristuse asemikust maal ning ta allutas usulised tõed oma poliitilistele huvidele. 1208. aastal pani ta kogu Inglismaa interdikti alla, kuna kuningas John keeldus loobumast investituurist. 1209 ekskommunikeeris ta kogu Inglismaa. Gregorius IX Oli paavst aastatel 1227 1241. Väljastas 1229. aastal bulla, millega anti kirikule õigus võtta kasutusele skandinaavlaste pühad hiied. 1231. aastal asutas ta Prantsusmaal kataritega võitlemiseks inkvisitsiooni (inquisito e uurimine). x Innocentius IV Oli paavst aastail 1243 1254. Oli seitsmenda ristiretke algataja 1245. aastal. Martinus IV Oli paavst aastatel 1281- 1285. Tunnustas Sitsiilia kuningas Charles'i plaani korraldada aprillis 1283 ristisõda Bütsantsi vastu, et vallutada Konstantinoopol. Coelestinus V Oli paavst juulist detsembrini aastal 1294. 85-aastasena oli ta ning on siiamaani ajaloos vanim paavstiks määratud mees.
annaabi.ee 
