Katapult ehk heitemasin oli antiik- ja keskajal kasutatud piiramismasin, millega purustati kindlustusrajatisi ja heideti piiratavate kahjustamiseks kive, mädanevaid laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid. Et katapult oleks võimsam ehitati see suuremaks ja määrati statiivile (aparaadi vm kolmene jalaosa). Katapuldi leiutajat pole veel määratud, kuid ajaloolane Diodorus Siculus kirjeldas ajalooliselt kreeklaste katapulti 399. eKr. Originaal katapulte on kaks - üks on kahekordne noole heitja ja teine kivide heitja. Aastal 1779 kasutati viimast korda sõjas keskaegset katapulti. Kõige tuntumat roomlaste katapulti nimetati onageriks. See sõna tähendab metseeslit ja vihjab katapuldi võimsale ,,kabjahoobile" laskmise ajal. Aastal 69, kui roomlased Jeruusalemma piirasid, heitsid nende katapuldid ajaloolase Josephuse andmetel 36 kilogrammiseid kive kuni 350 meetri kaugusele.
Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208 ? Muistse vabadusvõitluse algus. 1210 ?Ümera lahing (eestlased võidavad) 21.sept 1217 ? Madisepäeva lahing.(eestlased kaotavad) 1219 ? Taanlased vallutavad Tallinna ( Valdemar II tuleb) 1227 ? Muistse vabadusvõitluse lõpp. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ? Eestlastel polnud arenenud relvastust (piinamistorne, ammusid, raudrüüd, katapulti). Eestlastel polnud piisavalt liitlasi + venelased (ainukesed liitlased) jäid ka abiga hiljaks. Eestlastel on vähe oskusi ja vähe õpetajaid. Eestlastel polnud elukutselisi sõjamehi.
visatavasse esemesse. Katapult on ammu järeltulija. Katapuldi ehk kiviheitemasina leiutas kreeklasest Archimedes 3-4 sajandit eKr. Selle aja katapuldid olid lihtsalt väga suured ammud- Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid & elastsusjõudu, et energiat väljastada. Kõik katapuldid viskavad midagi. Katapult leiutati sõja tarbeks.Tänu kreeklastele levis katapult üle kogu maailma. Iga sõjavägi hakkas endale ka katapulti ehitama seda veelgi täiustades. Näiteks leiutati katapuldile alla ka rattad, et seda saaks transportida. Nii tekkis palju katapulte erinevate omadustega, mis tõttu anti igale katapuldile eraldi nimetus. ( Ballista, mangonel jne ) Katapultide kasutus Katapuldid leiutati sõja tarbeks. Click to edit Master text styles Sellega sai heita nooli, kive, Second level tulekerasid jne vastaste poolele. Third level
selle. Nad kutsusid reporterid oma esimesele lennukatsetusele, tingimusel, et pilte ei tehta. (See hoidis ära selle, et teised lennukiehitajad näevad ära nende ideed). Mootoriprobleemid ja tugevad tuuled takistasid igasuguse lendamise. Arvati, et vennad nimelt ebaõnnestusid, et ajakirjanikud huvi katse vastu ära kaotaks. 13. augustil tegi Wilbur järelevaatamiseta lennu. Sellest sai nende senini pikim lend, ligi 400m. Nad otsustasid, et kasutavad õhkutõusuks katapulti, et neid lihtsamaks teha. Kuu aega hiljem lendas Wilbur ajaloos esimese täieliku ringi mehitatud raskemaga-kui-õhk motoriseeritud masinaga, sõites 1,244m umbes pooleteise minutiga. Hoolimata 1904 aasta edus, oli Flyer siiski tihti kontrollist väljas. Vennad võtsid vana lennuki mootori ja ehitasid uue lennuki (Flyer III), millel oli tähtis disaini muutus. Eesmise rooli jaoks oli paigaldatud eraldi kontroll. Sellegi poolest andis see Flyer sama tulemuse nagu esimesed kaks.
1 Biorelva ajalugu Esimesed teated biorelva kasutamise kohta Euroopas on pärit antiikajast. 184. aastal eKr lennutas Hannibal merelahingus Pärsia kuninga Eumenes II vastu viimase laevadele mürkmadudega täidetud potte. Et Hannibali vastased pidid võitlema kahe vaenlasega, kaotasid nad selle lahingu. Bioloogilised ründeained ei olnud tundmatud ka tatarlastele, kes 14. sa- jandil tänapäeva Ukraina linna Feodossija piirates lennutasid katapulti- dega üle linnamüüride katku surnud inimesi, et tekitada katkupuhangut linna kaitsjate hulgas. Samasugust taktikat rakendasid venelased Põhjasõ- jas 1710. aastal Tallinna piiramisel loobiti üle linnamüüri katku surnute laipu, lootes tekitada linnas katkupuhangut. Ameerika vallutamise ajal kasutasid esimesed kolonisaatorid efektiivselt biorelva indiaanlaste vastu. Nii jagas hispaanlasest konkistadoor Pizarro 16. sajandil indiaanlastele rõugetega nakatatud riideid. Samamoodi jaota-
annaabi.ee 
