8.jaanuaril 1990. 1993.aastal lahkusid ühisfirmast soomalsed ning pärast seda omandas Tallinki riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. 1994.aastal moodustasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre, mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Erinaevatel aegadel on Tallink teenindanud erinevaid liine. Esialgsetele marsruutidele Tallinn- Helsinki ja Tallinn-Stocholm lisandus 1994.aastal liin Tallinn-Travemünde ja 1997 Paldiski- Kapelskär. 1997.aastast sõidavad Helsingi liinil ka katamaraanid, kiirlaevad. 1999.aastal lisandus autotekiga katamaraan. 2004.aastal lisandusid aga Tallinn-Helsinki liinile ühekerelised autotekiga kiirlaevad. Hetkel on käigus järgmised laevad sellistel liinidel: Tallinkis töötab ca 6800 töötajat. Tallink Grupi esimees on .... Laeva iseloomustus, kus praktika toimub: Kapten, madruseid, töötajaid Praktika sooritamise ametikoht Peamised tööülesanded ja kohustused
LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED Daidalos [isa] ja Ikaros [poeg] (Kreeka legend, mille juhtmõte on see, et ei tasu lennata liiga kõrgele. Valmistasid omale vahast tiivad, katsid sulgedega, künkalt alla hüpates õppisid liuglema õhus ja lõpuks ka lendama
Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.45. Moodullaev. Uute naftaväljade avastamine arktilistes rajoonides on viinud mõttele ehitada veealused (s.o. ka jääalused) tankerid (Joon. 1.46.). Need võiksid olla tuumajõuseadmega. Joon. 1.46. Tanker- allveelaev. Tükikauba veoks peaksid arenema konteineri- ja prahikonteinerivedajad. Need võiksid olla katamaraanid (Joon. 1.47., 1.48.) või trimaraanid. Perspektiiv on laevadel, mida saab kiiresti lossida ja laadida (kuna, nagu juba mainitud, teenib laev kasumit vaid liikudes). Seega võib oletada, et igat liigi Ro-ro, veeremi- ja parvlaeva tüüpi veolaevad saavad kiire arengu, eriti lühematel liinidel (ühe mere või ühe mandri piires). 27 Loengud Eesti Mereakadeemias
Põhjamaade rahvusvaheliste liinide reisiparvlaevade jääklass on tavapäraselt 1A või 1A Super, mistõttu vajavad need alused harva jäämurdja abi. Tavaliselt on reisiparvlaevade kiirus kuni 22 sõlme, kuid ehitatakse ka aluseid maksimaalse kiirusega 27–28 sõlme. Kitsa kaheosalise laevakerega katamaraanid arendavad kiirust ka kuni 35 sõlme. Samas on katamaraanid suurtest reisiparvlaevadest palju väiksemad. Kruiisilaevad Kruiisilaevad on kuni 130 000 t brutokandevõimega suurimad reisilaevad. Kruiisilaevade pikkus on enamasti vahemikus 150–300 m
annaabi.ee 
