laekonarustel. Maria Lindmäe XII C Pärast Hispaania kodusõja puhkemist 1936. aastal pöördus Miro Pariisi, jäädes Prantsusmaale 1940. aastani. Tolle aja olulisemaks teoseks peetakse ,,Vaikelu vana kingaga", mis sobitub atmosfääri poolest dramaatilisse ritta ühes Salvador Dali ,,Kodusõja eelaimduse" ja Pablo Picasso ,,Guernicaga", väjendades kuulsate kataloonlaste valu kodumaa pärast. 1940. aastal Normandias sündisid Miro tippteosed pealkirjaga ,,Tähtkujud". Neil maalidel on tähed, kuusirbid, linnud, silmad ja loomad ning inimkujud laotunud gravitatsioonivabasse ebamaisesse ruumi. 1940. aastatel oli Miro rohkem hõivatud monumentaalkunstiga: skulptuuride ja keraamiliste pannoodega. 1956. aastal asus kunstnik villasse Palma de Mallorcal. Seal kavandas ja teostas ta koos keraamiku
ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel. Kaks kolmandikku keskmise hispaanlase sissetulekutest läheb toidule. Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega, millest tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza. Kataloonia road on mahedama ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse roogades veini. Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado tõlkes kalaoperett kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-sherrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli suurel paellapannil üle küpsetatakse. Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Ettekujutuse
paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Paella on liha, mereandide ja aedvilja tugevalt vürtsitatud segu koos riisiga. Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarne kuivatatud soolakala bacalao. Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado (tõlkes kalaoperett): kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-šerrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli küpsetatakse üle suurel paellapannil. Piirkonna tähtsaks märksõnaks on katalaani kreem - dessertkreem, mille pealispinnal on karamellkiht. Sealne toit on väga hea
koalitsioonid; 1990ndatel kristlike demokraatide ja konservatiivide valitsused; 1995. liitus Euroopa Liiduga; 40. Hispaania XX sajandil Hispaania – USA sõda 1898. aastal mõjus Hispaania moraalile laastavalt. 20. sajandi hakul tõstsid pead nii fašism kui ka anarhism. Esimeses maailmasõja ajal liigub Hispaania majandus tänu neutraliteedile tõusuteed. Sellest hoolimata on riik pidevas kriisis: konstitutsioonilise monarhia nõrkus, tihe valitsuste vahetumine, kataloonlaste autonoomiataotlused, pinged konservatiivse feodaalselt meelestatud ülemkihi (suurmaaomanikud, keda toetavad kirik ja sõjavägi) ja radikaliseerunud tööliskonna vahel. Rifkabiilide ülestõus Marokos. 1923. a. kindral Miguel Primo de Rivera sõjaväeline riigipööre, mis kujundatakse 1925. a. ümber tsiviilvalitsuseks. 1931. a. munitsipaalvalitsused, mille võidavad vabariiklased; Alfonso XIII lahkub riigist, loobumata õigusest troonile.
annaabi.ee 
