võimendab neutrofiilide opsoniseerimisvõimet. 2. Sigade punataudi laboratoorne diagoos Sigadel esinevad teemantkujulised punetavad nahakahjustused, oluline haigustunnus. Uuritakse verd, maksa, põrna, südameklappe, sünoviaalkudesid. Kasutatakse veriagarit ja MacConkey agarit, inokuleeritakse proovidega ja aeroobses keskkonnas inkubeeritakse. Koloonia morfoloogia – väga väike, 48h jooksul alfa-hemolüüs, ei kasva MacConkey agaril, katalaastest on negatiivne, ei liigu. Kõige kiirem on PCR põhine uuring. Raviks penitsiliinid ja tetratsükliinid. 3. L.monocytogenese haigused Lammas, veis, kits – entsefaliit (närvivorm), abort, mastiit. Koer, kass, hobune – entsefaliit, abort Lind – septiseemia Kala – aju, põrn ja neerud Virulentsusfaktorid Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes. * spetsiifilised pinnaproteiinid – võimaldavad adhesiooni
kasutafa glükoosi? Glükoosi metaboliseerimisel tekib rida saadusi, milliseid just, sõltub ensüümidest, mida mikroorganism toodab. Happe moodustamisele viitab söötme värvi muutus punakasvioletsest kollaseks. Gaasi tekkele viitab gaasi kogunemine Durhami torukestesse. 11. Mida näitab oksüdaastest? Oksüdaastesti puhul määrab oksüdaas ära, kas mikroob on võimeline oksüdeerima teatud aromaatseid amiine. 12. Mida näitab katalaastest? Selle abil saab kindlaks määrata mikroorganismid, kes on võimelised tootma katalaasi. Ensüüm katalaas aitab kõrvaldada lähiümbrusest vesinikperoksiidi, mis on tugev oksüdeerija ja võib vigastada või surmata rakke. SÜGAVKÜLVI ARVUTAMINE: n= C V d1,1 C kolooniate summa V külvatud materjali hulk (1ml) d lahjendus (10-2) 1,1 koefitsent, kuna meil C kahe lahjenduse peale kokku 10 -2 ja 10-3 PINDKÜLVI ARVUTAMINE: C n= V d
See muudetakse nähtavaks pH-indikaatori fenoolpunase poolt, mis muudab kolooniad punaseks. Alternatiivseks indikaatorsüsteemiks on rauasoola ja naatriummetabisulfiti kombi- natsiooni kasutamine söötmetes, mis tänu sadestunud raudsulfitile muudab kolooniad mustaks. Paljud söötmed kasvatavad spetsiifilise välimusega kolooniaid, kuid sellegipoolest tuleb nende kuuluvuse identifitseerimiseks teha täiendavaid katseid, näiteks gramvärvimine, koagulaas- ja katalaastest, indool- ja oksüdaastest. Tabel 3.1. Üldkasutatavatesse söötmetesse lisatavad selekteerivad ained Sööde (koloonia välimus) Selekteeritavad organismid Aktiivsed ained ja inkubeerimise temperatuurid Baird-Parkeri sööde Staphylococcus aureus kaaliumtelluriit, liitiumkloriid, must munakollane, sulphamezathine
hemolüüsi tsooniga pesad; C. diphtheriae var. intermedius – väikesed 0.5-1.0 mm ∅, mustjashalllid , läikiva pinnaga kitsa β- hemolüüsi tsooniga pesad; 23 PUHASKULTUURI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Iseloomulikest pesadest tehakse preparaat. Värvitakse Grami järgi. IDENTIFIKATSIOON BIOKEEMILISE AKTIIVSUSE ALUSEL. Võib kasutada API Coryne paneeli, Vitek 2 (bioMerieux) süsteemi. Katalaastest. NB! Kõik potentsiaalselt toksigeensed korünebakterid on katalaaspositiivsed. Uurea lõhustamistest spetsiaalses söötmes (võimaluse korral esmakülvidest), võtab umbes 4 tundi aega ja aitab koos iseloomuliku pesade morfoloogiaga anda kiiresti esmase mikrobioloogilise diagnoosi. Difteeria tekitaja ei lõhusta uureat. TOKSIGEENSUSE MÄÄRAMINE. Ainult need C. diphtheriae tüved, mis toodavad eksotoksiini, põhjustavad haigust
annaabi.ee 
