variandid on avirulentsed. Kampülobakterid koloniseerivad peensoole epiteeli, sisenevad epiteelirakkudesse, limaskesta pind haavandub. Väljaheide on verine. Peiteaeg 1-7 päeva. Esimene tunnus kõhuvalu, mis meenutab pimesoolevalu ja palavik. AB ravi. Erütromütsiin. See lühendab haiguse kulgu, kuid üldiselt paraneb ka ilma AB ravita. *Helicobacter - kõverdunud pulgad või spiraalsed rakud, millel on terminaalne kimp vibureid. Sobivaimad on talle mikroaeroobsed tingimused. Ta on katalaaspositiivne, oksüdaaspositiivne ja tugevalt ureaaspositiivne. Ureaasid on tal nii aktiivsed, et neid annab testida isegi maohaigete väljahingatavas õhus!. Ureaasne aktiivsus eristab neid kampülobakteritest. Neid on isoleeritud imetajate ja lindude seedetraktist. Helicobacter pylori kuulus varem perekonda Campylobacter (C. pylori). Inimesel põhjustab mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandeid. Umbes 80% maohaavandi või maovähiga haigel avastatakse biopsiapreparaatides H. pylori
mittevvlibakterid) Rohelised vvlibakterid -anaeroobsed fotolitotroofid, kasutavad S0 vi H2S elektronidoonorina Suure G+C sisaldusega G+ liigid -aktinomtseedid. Aktinomtseedid on kemoorganotroofsed filamente moodustavad bakterid. Enamik mullast isoleeritud aktinomtseete on streptomtseedid, kes suudavad lagundada ligniini, kitiini, pektiini, keratiini, huumusainet. Aktinomtseetide hulka kuuluvad ka perekond Frankia liigid. Madala G+C sisaldusega liigid-sporogeensed batsillid. Bacillus (aeroobne, katalaaspositiivne) ja G+ Clostridium (anaeroobne, katalaasnegatiivne). Tsanobakterid- obligaatsed fototroofid, esinevad herakulistena, kolooniatena, filamentidena. Enamik baktereid mullas on organotroofid ja phiosa orgaanilisest ainest lisandub mulda taime juurte vi taimejnuste kujul. Mulla lemises kihis on bakterite ja seente biomass ning arvukus suurem kui sgavamates kihtides. Risosfr Risosfri mikroobikooslus erineb kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mulla mikroobikooslusest. See erinevus vljendub nii
Kemoprofülaktika on efektiivne ainult vastsündinute silmainfektsioonide korral. Ennetustöös oluline seksuaalharidus, kondoomide kasutamine, infitseeritute partnerite ravi. Bakterid mõmm :) 05/06 Neisseria meningitidis Üldist. Aeroobne G- diplokokk (meenutab kohviuba). Liikumatu. Spoore ei moodusta. Oksüdeerib glükoosi ja maltoosi (N. gonorrhoeae ainult glükoosi). On oksüdaas- ja katalaaspositiivne. Elab kõige rõõmsamalt 35…37°C niiskes õhus (ei talu külma, kuivamist). Kliiniliselt olulised serogrupid on A, B ja C. Süsivesikuline kihn. Tsütoplasmamembraanist algavad pilid, mis läbivad välismembraani: võimaldavad kinnitumist, geneetilise info ülekannet; vahendavad kinnitumist ripsmeteta epiteelile, takistavad neutrofiilide tapatööd. Lapseea meningiit (alla neljastel) 42…50% N. meningitidis, 17% S. pneumoniae. Virulentsus.
9. pH taluvus 10. Soolataluvus (halofiilid, halotolerantsed) 11. Sekundaarmetaboliitide (antibiootikumid jne.) moodustamine 12. Tundlikkus antibiootikumitele 13. Varuainete loomus 3. Biokeemilised 1. Rakukesta keemilised komponendid 2. Pigmentatsioon (Serratia marcescens- prodigiosiin. Antibiootilised omadused) 3. Membraansete lipiidide tüüp (ester- või eeterlipiidid) 4. Teatud ensüümide süntees (S. aureus- katalaaspositiivne bakter. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi) 5. Tsütokroomide spekter 6. Klorofüllide spekter 4. Ökoloogilised 1. Tüüpilised elupaigad 2. Kooselu teiste organismidega 3. Patogeensus 5. Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs) 6. Makromolekulide järjestused (täisgenoomid, teatud geenide järjestused, valgujärjestused). Peamiselt võrreldakse geenijärjestusi, kasutatakse ka valgujärjestusi.
Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu
annaabi.ee 
