Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu Aastal 1924 lahutas Marie Under Carl Hackerist ja abiellus Artur Adsoniga Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni kalmistule 9. juunil 2016 maeti ta koos Marie Underiga ümber Tallinna Artur Adsoni ja Marie Underi hauakivi https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Skogskyrkog23a.jpg Põhiteosed "Henge Palango" 1917 "Vana Laterna" 1919 "Roosikrants" 1920 "Kaduvik" 1927 "Katai, kibuvits nink kivi" 1928 https://www.rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ike- https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- luuleraamat/516670/et?ean=2220000003517 kiwi/523107/et?ean=2220000010758 "Vana Laterna" Õdangul tol jahedal ja tuulisel kõnnemi tiil omatsel ja truuvitsel. Näutsit puud mull süküsverevät Ma näi ennegi Su valget kätt. Näütsit nurmi juba mullatsit Ma näi enge hiusi kullatsit.
(1917). Hüüdnimedeks: Sänna Trubaduur ja Paaz, mis tabavad tema loomingu ja isiksuse tuuma. Looming Adson on olnud Eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja. Võrumurdelisi tekste sisaldavad kõik tema 9 luulekogu. Tema teostes peegeldub eesti luule arengulugu. Luulekogud Esimene luulekogu "Henge palango"(1917) "Vana laterna"(1919) "Roosikrants"(1920) "Kaduvik"(1927) "Katai, kibuvits nink kivi"(1928) "Pärlijõgi"(1921) "Lehekülg ajaraamatust"(1937) "Värsivakk"(1959) "Rahumäe kannel"(1973) "Luuletused"(1990) Marie Under Tutvus Marie Underiga 1913 ning hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson armus Underisse. Underile mulje avaldamiseks hakkas luuletama. Aastal 1924 lahutas Under oma esimese abielu ning abiellus Adsoniga. 1944.a septembris põgenesid nad Rootsi. Elasid oma elupäevade lõpuni koos. Adson suri 5
KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev" (Tartu 1928) "Neli kuningat" (Tallinn 1931) "Lauluisa ja Kirjaneitsi" (Tallinn 1930) "Kolmas tee" (varjunimega Peeter Bollmann, Tallinn 1932) "Iluduskuninganna" (Tallinn 1933) "Elav kapital" (Tallinn 1934)
Valiku ja kirjutamise aluseks oli ka ühine ajalooliskultuurilooline huvi . Ajalisest taustast lähtuvalt on vastastikuses seoses luuleraamatute paarid: ,,Sonetid" (1917) ,,Henge palango" (1917) ,,Verivalla" (1920) ,,Roosikrants" (1920) ,,Hääl varjust" (1927) ,,Kaduvik" (1927) ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ,,Katai, kibuvits nink kivi" (1928) Lüroeepika: ,,Õnnevarjutus" (1929) ,,Pärlijõgi" (1931)
HARILIK KADAKAS (j u n i p e r u s c o m m u n i s ) 8.a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja
Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa." ("Tualettide kontsert 2") Pilte Artur Alliksaarest https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html Adson/6000000006295092204 Põhiteosed "Nimetu saar" "Olematus võiks ju ka olemata olla" "Luule" "Väike luuleraamat" "Päikesepillaja" https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- kiwi/523107/et?ean=2220000010758 Luulenäiteid Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid. Luulenäiteid Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Oli 19351940 siseministeeriumi filmiinspektor. Põgenes 1944. aasta sügisel koos abikaasa Marie Underiga Rootsi. Elas Stockholmis, kus oli arhiivitööliseks Drottningholmi teatrimuuseumis ja kuninglikus raamatukogus. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Adson valis oma loominguliseks ülesandeks kasvukoha Võru keele viimise kirjandusse, olles üks esimesi murdeluule viljelejaid (luulekogud "Henge palango" 1917, "Vana laterna" 1919, "Roosikrants" 1920, "Kaduvik" 1927, "Katai, kibuvits nink kivi" 1928, "Pärlijõgi" 1931 ja "Lehekülg ajaraamatust" 1937). Oma parima on Adson saavutanud kahes esimeses kogus, kus Sännat meenutavad idüllilised lapsepõlvepildid saavad murdekeele kaudu humoristliku värvingu. Järgmistes raamatutes laieneb teemade ja motiivide ring, viimastes kogudes domineerivad surmamõtted ja pessimistlikud toonid. Viimaseid, sh ka Eestis kirjutatud luuletusi, esitab Rootsis ilmunud eleegilise meeleoluga kogu "Rahumäe kannel" (1973).
taust? . Meiji ajastul tõusis poliitilise aktiivsuse tase, tekkis poliit.kirjandus. Esimene selline romaan ,,Jõkai karan", Toda Kindo. (ka kirjanik Shiba Shirõ). 15)Mille poolest oli eriline naturalism jaapani kirjanduses? Selle poolest, et olid selgelt silmapaistvad invidualismi otsingud. Seiukoht-¤kirjanduses peab teenime tõde, mitte ilu. Elu kirjeldus-inetu,triviaalne. Iseloomulik on autorite endi, oma perede ja sõprade portreriseerimine. (nt. Tayama Katai). 16)Milliseid kirjandusgrupeeringud tead nimetada (olgu siis Meiji või Taish ajast)? Meiji-Ken`yuusha(üliõpilaste kirjandusgrupeering). Taishõ-Shirakaba 17)Millist rolli mängib ,,mina-romaan" jaapani uuemas kirjanduses? Mina-romaanikspeetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See sisaldab ka naturalistlikult halastamatut pihtimust. Tõeline shishsetsu autor ei rahuldunud ühe-kahe pihtimusega, vaid sukeldus ikka ja jälle eneseuuringusse.
rutuga määratud. Torkab silma tervete nimesüsteemide olemasolu. Priinimede liigitus ennistähenduse järgi 1. Kohanimelähtesed priinimed. Munk, Linnamägi, Anijärv, Paenurme, Eomõisa, Narva, Jurjev, Lübek, Petlem, Muhu, Karjala jne. 2. Isikunimelähtesed priinimed. Adamson, Berendsen, Madisson, Peterson, Pärtelpoeg, Jüriado, Sillamik, Jurkatam, Metsamärt, Alajaan jne. 3. Loodussõnavara perekonnanimede allikana. Allikas, Järv, Kallas, Jõhvikas, Katai, Pihlakas, Karu, Naarits, Koger, Säär, Süda, Keel, Pägapart, Varblane, Ahven, Liblikas jne. 4. Ametite, elukutsete nimetused priinimede allikana. Sepp, Raudsepp, Leesment, Puusep, Pütsep, Köster, Opman, Kütt, Kalamees, Kipper, Kattel jne. 5. Iseloomustavad (austavad või halvustavad) nimed. Raudjalg, Raudmees, Ausmeel, Õigemeel, Kuningas, Aus, Julge, Kindlam, Mõistlik, Nõukas, Tark, Ustav, Vapper, Käkk, Luta, Lakkur, Äbarik jne. 6
Tsubouchi Shy - tegemist autoriga, kriitikuga, tõlkija, näitekirjanik, toimetaja. Tegemist esimese põhjaliku analüüsiva, kriitilise teosega Shsetsu Shinzui (The Essence of the Novel) 1885. Nõustus Fellonosa arusaamaga, et kunst on inimese nooblimaid tegevusi. Ka kirjandus on kunst, millel on samamoodi kogemuseväline efekt. Kritiseerib kanzen chaku printsiipi. Ta jagas romaanid kaheks, vastavalt nende eesmärgile: didaktilisteks ja realistlikeks. Tayama Katai (M)-alustas Ken´kyuusha grupis. Tähtsaim mõte ,,tavalugeja peab jutust aru saama, keel peab olema mõistetav. Kui lugeja ei tunne kaasa tegelastele, pole võimalik romaanist hästi aru saada". Natsume Sõseki (M)-ei kuulunud ühtegi gruppi. Mõjutatud Hiina ja Jaapani kirjandusest pidas lugu ka lääne autoritest. Arvas,et individuaalsus on vabadus. ,,Mina olen kass" Taishou kirjandus Mori Õgai (T)-20.saj olulisemaid autoreid! Alustas romanistlikult. ,,Vita sexualis"-osaliselt
annaabi.ee 
