On the other hand all known eukaryotes have only one site for initiation of protein synthesis. Thus eukaryote mRNAs are monocistronic. In most bacterial mRNAs translation begins while the mRNA is still being transcribed on DNA. In eukaryotes the mRNA transcribed on the chromosomes passes through the nuclear pores into the cytoplasm. Here it forms complexes with ribosomes, which synthesize proteins. Thus translation usually begins only after transcription is completed. 6. Kataboliitne aktivaator (CAP-valk) seondub: (1p) c. DNA-le ÕIGE 7. Võrrelge taime- ja loomarakku. 5 erinevust, 5 sarnasust. Loomarakul puudub 1) tsentraalvakuool 2) rakukest 3) plastiidid 4) rakkude vahel pole selliseid polüsahhariide nagu pektin, selle asemel kollageen 5) turgor
katabolismil osalevaid ensüüme, paiknevad sageli samas operonis või regulonis (näiteks laktoosi operon). Lisaks võib transporterite aktiivsust mõjutada raku energiastaatus, rakusisene ja rakuväline pH või raku väliskeskkonna osmolaarsus. Samuti võib transporterite aktiivsust mõjutada mõni rakusisene regulaatorvalk, teise transportsüsteemi komponent või metaboliit (näiteks cAMP). Tänu paindlikule süsteemile avaldub E. coli puhul näiteks nn. glükoosiefekt (kataboliitne repressioon), kus olukorras, kus bakterite kasvukeskkonnas on korraga C-allikatena nii glükoos kui ka laktoos, kasutatakse esmalt ära energiarikkam glükoos. 43 10. C-metabolismi regulatsioon Kui bakterite kasvukeskkonnas on korraga erinevaid C-allikaid, mille kontsentratsioon on suurem kui 1 mM, kasutatakse esmalt ära need, mis võimaldavad rakkude kiiremat kasvu. Sel juhul on rakus
transkriptsiooni repressoriga LacI ning vabastab laktoosi transpordi ning katabolismigeenide transkriptsiooni repressioonist. E. coli's reguleeritakse sarnaselt ühekomponentse regulaatori abil peale laktoosi veel glükoosamiini, trehaloosi, fukoosi ja maltoosi transporti. Arvatakse, et selline positiivse tagasisidestusega regulatsioon on erinevate substraatide transpordis bakterite seas valdav, kuna see on piisavalt tundlik tunnetamaks substraadi saadavust keskkonnast. Kataboliitne repressioon. Positiivse tagasisidestusega regulatsioon võimaldab reguleerida substraadi omastamist tekke järgi keskkonda, kuid ei võimalda eristada substraate efektiivsuse järgi. Bakterid kasutavad esmalt energiarikkaid substraate, et suurendada kasvukiirust ning seeläbi kohasust. Energiaallikate hierarhilisest kasutamisest annab aimu diauksia, mis näitab tarbitava süsiniku- ja energiaallika vahetumist. Kataboliitne repressioon on
Sellist regulatoorset mehhanismi nimetatakse kataboliitseks repressiooniks. Bakteril E. coli ja teistel enterobakteritel on kataboliitset repressiooni kirjeldatud glükoosi puhul. Kui kasvukeskkonnas on lisaks glükoosile ka teisi C-allikaid, näiteks laktoosi, kasutab rakk toiduks ainult glükoosi, laktoosi kasutamisel osalevad ensüümid on represseeritud. Kui glükoos on ära kasutatud, järgneb bakterite kasvu aeglustumine, mil nad adapteeruvad teise substraadiga. Kataboliitne repressioon bakteris E. coli Transkriptsiooni aktivaator CAP (CRP) aktiveerib transkriptsiooni lac operoni (laktoosi metabolism) promootorilt ainult siis, kui ta on seondunud cAMP-ga. cAMP sünteesi eest vastutab adenülaadi tsüklaas (kodeeritud cya lookuse poolt). cAMP tase varieerub rakus vahemikus 1-10 M. Glükoosi-nälgimisel on cAMP alarmooniks, mis on vajalik lisaks laktoosile paljudel teistel
peptiidi (millel valguna pole funktsiooni). Kui sünteesitakse, tekib RNA-s konformatsiooniline muutus, mis viib transkriptsiooni lõpetamisele. Süntees mõõdab Trp taset rakus. 1. liiderpeptiid on Trp rikas, liiderpeptiidi saab sünteesida, kui rakus on palju Trp-d. Saab sünteesida terminaatorit ja toimub attenuatsioon. Kaks meetodit, kuidas transkriptsioon välja lülitada – üks repressoriga, teine attenuatsiooniga. Tihti kontrollitakse veel CAP-ga (kataboliitne aktivatsoonivalk). See toimib näiteks: juhul, kui keskkonnas on glükoosi, siis teisi suhkruid ei sööda. On ka kataboliitne repressor. Alarmoonid – madalmolekulaarsed ained raku mingi stressi tingimusel. Nt nälgimisel. Kui mingi valgu sünteesiks on olemas kõik AH va üks, siis ribosoom sünteesib pooliku jupi valku. Nälgimisfaktor – see sünteesib „võlutäpikese“ nukleotiidi. 2D õhukese kihi kromatograafias liigub see guanosiinfosfaat vägagi teistest erinevalt.
annaabi.ee 
