Samblad 1) Samblad kasvavad tavaliselt tihedalt koos, nii lahendavad nad vee- ja tugiprobleeme korraga. 2) Samblad on mõne millimeetri kuni paarikümne sentimeetri pikkused. 3) Samblaid on maailmas ligi 20 000 liiki, Eestis veidi alla 600. 4) Samblad kasvavad varre tipus, kõdunevad altpoolt. 5) Sammalde lehed on väikesed, lihtsa ehitusega ja koosnevad peamiselt ühest rakukihist. 6) Sammaldel on risoidid, mis on niitjad väljakasved varre alumises osas. 7) Samblad kinnituvad risoididega kasvukohale, imavad vett ja vees lahustunud mineraalaineid. 8) Sambla veega varustamine on põhiliselt varre ja lehtede ülesanne. 9) Sammaldele on vesi viljastumiseks hädavajalik. 10) Sammalde viburitega varustatud seemnerakud jõuavad munarakuni ainult vees liikudes. 11) Samblad levivad ja paljunevad eostega. 12) Peale eostega paljunemise paljunevad samblad ka vanemtaimedelt eraldunud väik...
Oleks hea, kui lõikamiskoahst allpool asuvad mõned nooremad oksad saaksid kasvuvõimaluse. Uued võrsed hakkavad arenema lõikekohast madalamal asuvatest uinuvatest pungadest. Tugevasti hargnenud juurestik asub lehestiku puudumist kompenseerima, st uusi lehti kiiresti juurde kasvatama. Vanasti nim. sellist lõikamist ka ,,noaga väetamiseks'' Igihaljaste lehtpõõsaste lõikamine Igihaljaid lehtpõõsaidei ole kohe pärast istutamist vaja lõigata, kuna nende oksad on hästi harunenud ja kasvuviis kompaktne. Nende juuresüsteem on samuti kompaktne ja taimi müüakse tavaliselt potis ettekasvatatuna või pottides istutatuna. Kui põõsad saavad vanemaks, on nende oksastikku siiski vaja uuendada. Paljud igihaljad põõsad võivad talvel kahjustuda nn füsioloogilisest kuivusest ehk maa külmumisest tekkinud kuivusest, mille tagajärjel muutuvad lehed kortsuliseks. Ka mehaanilised või kahjurite tekitatud vigastused võivad olla osade okste pöördumatute kahjustuste põhjuseks ja siis on
Kui aga kasutada kolmanda eeldusena seost w = bD2 saame pärast asendamisi: w = b(L/a)2/2 N-2/2. Tähistades ka nüüd võrrandi paremal poolel leiduva konstantide kombinatsiooni üheainsa sümboliga (c), saame: w=cN-1 →logw=logc–logN. Seda võrrandit tunneme kui konstantse saagi seaduse matemaatilist kuju. Nagu eelpool näha, sõltub populatsioonitiheduse ja ühe taime massi vaheline seos sellest, milline on taimede kasvustrateegia ja kasvuviis. Mida "kahemõõtmelisem" on taim seda paremini kehtib konstantse saagi reegel, mida "kolmemõõtmelisem" on taim, seda paremini kehtib -3/2 astme ehk isehõrenemise reegel. 37 Mitmed uurimused on näidanud, et kohordi arengu küpses faasis isehõrenemise seadus üldjuhul "murdub" konstantse saagi seaduseks -- täiskasvanud taimed kasvavad lõpuks paljude naabrite
Inimesel rakendatakse ka valgusravi, teraapilise toimega (inimene on pool tundi 2500- 10K luxi käes), depressiooni ennetamiseks, tõstetakse seotoniini taset ja langetatakse melatoniini taset. Linnades valgusreostus- linnatingimustes tänavavalgustus häirib inimesi. Eksitab linnas pesitsevaid loomi- jaanuaris hakkavad tihased mõtlema, et hakkaks pesitsema. 4. Infrapunakiirgus, soojuskiirgus. Taimed (kaitse madalate temp. eest) 1. Madal ja roomav kasvuviis- et talve tingimustes jääks taim lumikatte all. 2. Elutähtsate oraganite paiknemine sügaval mullas; 3. Osmootselt aktiivsete ainete eritumine biovedelikesse (vähendab külmumistemperatuuri, glükoos ja sahharoos); 4. "antifriis" tüüpi valgud, mis alandavad külmumistemperatuuri (lumi ja märtsikellukesed) ja (kaitse kõrgete temp. eest) 1. Tagasi peegeldav läikiv lehepind (lehepind kaetud vahaga), 2. Valguskiirguse hajutamine (karvane lehepind), 3. Lehtede keeramine kas
mm laiad, sageli varrest poole lühemad. Õisik lühike, koosneb ühest isaspähikust ja ühest kuni kahest emaspähikust. Mõlemad nii isaspähik kui emaspähik on 1-2 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht niitjas, vaevalt oma pähikust üleulatuv. Põisik 2-2,5 mm pikk, lame, munajas, hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Õitseb mais, viljub juunis, juulis. Kasutamine: lehestik sobib silo tegemiseks, kahjuks takistab masinaga niitmist mättaline kasvuviis. VILLOHAKAS Cirsium heterophyllum; nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast kirsos, mis tähendab veenihaigusi ja heterophyllum (lad.k.) erinevalehine, mitmesuguste lehtedega. Sugukond korvõielised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niisked niidud, metsasihid, metsateed, metsaservad, jõgede ääres, kraavikallastel. Villohakas on jämenenud risoomiga, 25-100 cm kõrge varrega ja vähe torkivate lehtedega taim. Varred on õisikute alt valgeviltjad, sageli tume-
annaabi.ee 
