Katmikkööiviljandus Kodune töö nr 1 Tootmis- ja kodukasvuhoone võrdlus TOOTMISKASVUHOONE KODUKASVUHOONE Kasvuhoone kuju ja Kombineeritud. Kahepoolsed, bpokk-kasvuhooned.( Üksikkasvuhoone (koosneb ühest löövist), kattematerjal koosbeneb mitmest löövist) kuppelkasvuhooned Klaas, kile, polükarbonaat. KUJU: kaarekujulised, viilkatusega Küte Köetavad (täisküttega, talvekasvuhooned) Keskküte. Külmad kasvuhooned (kütteta, suvikasvuhooned, Õhkküte, pinnaseküte köetavad ahj...
16 elektroni. Ja tema elektronskeem: •S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) LIHTAINE OMADUSED *Väävel on kollane, rabe ja kristalne *Halb soojus- ja elektrijuht *Vees halvasti lahustuv *Kergesti peenestatav ja madala sulamistemperatuuriga VÄÄVLI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Väävlit saab kasutada järgmiste ainete: *värvainete *ravimite *tuletikkude *taimekaitsevahendite *kummi *püssirohu, lõhkainete *väävelhappe ja paberi VALMISTAMISEKS. Kasvuturvas kurgile, sisaldab 2,93 grammi väävlit. Tiku peake sisaldab peale fosfori ka väävlit. KASUTATUD ALLIKAD http://www.inkodu.ee/index.php?est/1362/firmad/EESTI-TURBATOOTED-AS http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://www.slideshare.net/ElleKull/vvel http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/keemia/page3.html
Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus-allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Ehitus- palkmajade tihendamine, aknaklaaside vahele. Energeetika- küttematerjal(brikett) Rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel. Tähtsaim ettevõte: Sangla turvas AS- asub tartumaal, puhjas-tegevusalaks on turvaste, turbabrikketide ja energia tootmine. Toodeteks on saepuru brikett ja graanulid.
külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus) Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas poollagunenud taimne mass. Kasutamine metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele raba), aianduses kasvuturvas madalsoo, keemiatööstuse tooraine. Miks kaitsta puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaad, elupaigad paljudele taimedele ja loomadele. (Endla LK, Soomaa RP, Emajõe Suursoo MK)
turbavarudest, pikkadest traditsioonidest ja infrastruktuuri ning sadama lähedusest. Turvast võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on kasutavate soode nimekirjas. Looduskaitseliste piirangute tõttu on Pärnu maakonnas võimalik kasutada 13 maardlat. Hetkel toimub turba tootmine kuues turbamaardlas, millest Lavasaare kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja. Üle poole kaevandatud turbast moodustab aiandus-ehk kasvuturvas, mis läheb aianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti istikute kasvatamiseks pottides ja lavades. Teisena on kindlasti ehitusmaterjalide tööstuses ja ehituses kasutatavad maavarad (liiv ja kruusliiv, savi, dolomiit).
(Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede toitumistingimused halvenevad, sest taimejuured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega.) 5. Soode tähtsus? a) Turvas kütteks b) kasvuturvas c) on tähtis põhjaveevarude taastamisel d) taimed toodavad hapniku fotosünteesiks 6. Metsade omapära? Puurinde esinemine 7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9. Iseloomusta niitude taimkatet ja loomastiku. Niidul kasvavad valguslembesed taimed, loomad on taimtoidulised, pisiimetajad,
*brikett korrapärase ringina kapsas,skaalikas, *loomade allapan *õie osi4,5 või rohkem snaeris *keemiatööst toora *rohtt,põõsad,puud roosõielised: *kasvuturvas kaheiduleh: *marjataimed- kivisöe teke: *seemnes 2 idul maasikas,vaarikas, *vanaaegkonnas *enamsti sammasj murakas
Turbatööstuses ja sellega seotud valdkondades saab peamiselt maapiirkondades tööd 1 500 ‑ 2 000 inimest. Turba kasutamine Ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele Energeetika- küttematerial(brikett) Rahvameditsiin- siduvusmaterial vati asemel Meditsiin- turbamuda Keemiatööstus- tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus- allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Turba kriitilise varu suurus Harju maakond 158 miljonit tonni Hiiu maakond 9 miljonit tonni Ida-Viru maakond 102 miljonit tonni Jõgeva maakond 160 miljonit tonni Järva maakond 173 miljonit tonni Lääne maakond 122 miljonit tonni Lääne-Viru maakond 62 miljonit tonni Põlva maakond 40 miljonit tonni Pärnu maakond 228 miljonit tonni Rapla maakond 115 miljonit tonni Saare maakond 18 miljonit tonni
järgi ~15% varudest. Lahtise kasvuturba ostul on eeliseks tunduvalt odavam hind võrreldes pakendatud turbaga, kuid miinuseks tundlikkus transpordi käigus mõjuvatele ilmastikuteguritele. Just seetõttu on erinevate rikastatud turbasubstraatide transportimine pikema aja jooksul ja kaugemale sisuliselt võimatu. 4 Transportimistingimused Lahtise turba tarne-eelised avalduvad eelkõige siis, kui kasvuturvas läheb edasisele pakendamisele ja transpordiahela algus- ning lõpp-punkt asuvad sadamatele võimalikult lähedal. Lisaks peaks kasutatavad sadamad olema valmis vastu võtma suuremaid laevu. Turba transportimiseks sadamasse kasutatakse turbaveohaagist mille võimsus on 37-42 m3 ning deadweight on 15000 kg. Turvast on võimalik transportida merekonteineritega või laeva tekilaadungina. Lahtise turba transportimiseks sobiva laevatüübiks on kuivlasti laev. Ladustamisnõuded
2,37 miljardit tonni) Asume turba tekkeks soodsates kliimaoludes - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi osaliselt taatuvaks maavaraks. Kasutamine: 1. keemiatööstus- tõrv,õlid,parafiin,ravimid,värvained 2.energeetika- küttematerjal 3.ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele 4.põllumajandus-allapanu loomafarmides,kasvuturvas taimekasvatuses,söödapärmi tootmine 5.rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel 6.meditsiin- turbamuda Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik (82...87%), vesiniku (12...15%), väävel (1,5%), läm mastik (0,5%) ning hapnik (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide keemistemperatuur on 40.
mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära? Need on taastuvad. 42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala? kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks. Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel?
Seemenete eluiga võib olla kasvu ajal suur Anumas poti sügavus 30cm Õues kasvades vajab Õhuniiskus 80-90% 8-10 aastat Suur niiskus takistab (kivid, tomati kasvuturvas + väetamist tolmlemist (on isetolmleja) liiv) Mullakoorik tekitab õhupuuduse (lõhkuda)
20 Analüüsides tabelis 2 esitatavaid võrdlusandmeid võib näha, et Kahe orgaanilise päritoluga materjali (rabaturvas ja kompost) võrdluses on komposti eripindala ~ 20 korda suurem. See tähendab, et kompost suudab siduda oluliselt rohkem toitaineid ja vett kui traditsiooniline kasvuturvas. Võrreldes omavahel kahe lähedase sõelkõveraga (vt joonis 4) segusid B (turvas 50% + liiv 50%) ja C (kompost 50% + liiv 50%), võib märgata, et turba ja liiva segul väheneb liigse tihenemise tõttu tema veeläbilaskvus drastiliselt. Sama tiheduse juures on komposti ja liiva segu veeläbilaskvus taimedele 20 korda soodsam. Võrreldes samade segude adsorbtsioonvee pooride pindala, võib märgata, et liiva ja komposti
annaabi.ee 
