Vereloomevõimelist punast luuüdi leidub selgroolülide kehades, roietes, puusaluudes ja mõnedes ajukolju luudes. Laste toruluude otste ja luu kehaosa vahel asub kõhreline kasvutsoon. Kasvutsooni laius on muutumatu, aga selle koosseisu lisandub pidevalt uusi kihte. Pikisuunas kasvades lisatakse kasvutsooni uusi kõhrelisi kihte ja samal ajal paigutatakse vanematesse luustumistsoonidesse mineraalaineid. Erinevas tempos kasvavad luud pikkuses umbes kahekümnenda eluaastani. Seejärel kasvutsoonid luustuvad ja keha pikkus fikseerub. Tugevad löögid võivad kahjustada laste luude kasvutsoone. Luude normaalseks luustumiseks vajab organism piisavas koguses kaltsiumit ja D-vitamiini. Luud katab õhuke kahekihiline sidekoeline luuümbris. Luuümbrise väline kiht ankurdab kõõluseid ja sidemeid luuga. Sisemine kiht toodab luuainest, kasvatades nii luude läbimõõtu (paksust). Vajavad ju pikemaks kasvavad luud juurde tugevust. Luude kasv paksuses lõpeb
Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne). · Luud on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga, mida nimetatakse periostiks ehk luuümbriseks. Periosti abil kasvavad luud paksuses. Kasvavatel lomadel on luuotsad luukehast eraldatud epifüüsikõhrega, mis võimaldab luude kasvamist pikkuses. Sellised kasvutsoonid luustuvad hobusel enamasti 5 aastaseks saades. · Luude õõnsustes sisaldub luuüdi -- punane osaleb verelibleda taastootmisel, kollasel on oluline roll organismi immuunsüsteemis. Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed. · Luud võivad omavahel ühenduda mitmeti --sidekoe vahendusel, kõhre abil, sünoviaalne ühendus ehk liiges. Liiges on kõige levinum luude ühendusviis
Liigi elukeskkonda kujundavate faktorite gradientide koosmõju süsteemid mõjutavad liikide levikut ◦ Ühe faktori ekstreemum ei pruugi liigi levikut mõjutada, kuid kahe faktori ekstreemumite koosmõju juba mõjutab ◦ Vesi-temperatuur vastasmõju ◦ M.R. Warburgi preferendumi katse Liikide omavaheline vastasmõju võib oluliselt soosida või piirata liikide levikut ◦ Toituvussõltuvus ◦ Tolmendamissõltuvus ◦ Sümbioosne sõltuvus ◦ Konkurentsivõime/-võimetus ◦ Tõruvähkide kasvutsoonid liigiti Limiteerivad faktorid Taimekoosluste dünaamika Taimekoosluse käsitlused Frederic E. Clements ◦ Taimekooslus on superorganism ◦ Kooslus kui diskreetne üksus ◦ Determineeritud suund ja ennustatav lõppkooslus – kliimaks ◦ Monokliimaksi hüpotees ◦ Määravaks konkurents ja soodustamine Henry A. Gleason ◦ Taimekooslus on iseseisvalt käituvate indiviidide kogum ◦ Kooslus on kokkusattumus ◦ Kontiinum, determineerimata suund ja lõppkooslus ◦ Määravaks:
induktsioon kõhreümbrises). Hüpertroofsed kondrotsüüdid eemaldatakse apoptoosi teel ja kõhreline luumudel asendatakse luulise maatriksiga, mida aitavad toota osteoblastid nii väljast poolt kui seest poolt (tuuakse sisse veresoontega; osteoklastid- aitavad eemaldada kõhrerakkude jäänuseid; Osteoblastidest moodustuvad osteotsüüdid (luurakud)) Kuidas toimub luude pikkuskasv? (epifüüsi kasvuplaadid) Kasvutsoonid ehk epifüüsi kasvuplaadid, milles paiknevad: kõhre tüvirakud, prolifereeruvad kõhrerakud, küpsed kõhrerakud ehk kondrotsüüdid ja lõpuks hüpertoofsed kondrotsüüdid (need suurendavad oma populatsiooni, lähevad apoptoosi, kuna maatriks nende ümber hakkab kaltsifitseeruma, ja asendatakse osteotsüütide ehk luurakkudega). Kaltsifitseeritud maatriks ühendab epifüüsi plaadi diafüüsiga, mistõttu luu kasvab, kui luukude lisatakse toruluude vaheossa ehk diafüüsi.
annaabi.ee 
