Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasvusubstraatide" - 5 õppematerjali

Rakud
3
doc

Rakud

vajaminevad RNA molekulid. Madalamolekulaarsete ainete metabolismil on rakus kaks põhieesmärki: · toota energiat · toota monomeere Energia tootmine toimub glükoosi (substraatide) oksüdatsiooni käigus heterotroofides, fotosünteetikud eksisteerivad Päikese kiirguse energia arvelt: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O Bioloogiline oksüdatsioon erineb põlemisest selle poolest, et bioloogilise oksüdatsiooni käigus toimub astmeline oksüdatsioon Kasvusubstraatide molekulide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat (ATP, NADH2 jne) kasutatakse energiat vajavate reaktsioonide käitamiseks ­ NB! konjugeeritud reaktsioonid ATP ongi rakkudes "energiakonserv", mis kannab 7 kcal/mool portsjonidena energiat kuhu vaja NAD on ATP kõrval teiseks tähtsaimaks energiakandjaks. Energiakandjateks on rakus ka kõik teised nukleotiidid, samuti membraanpotentsiaal Madalamolekulaarsete ainete metabolismi teine ülesanne on toota monomeere.

Keemia → Biokeemia
91 allalaadimist
Nimetu
3
doc

Nimetu

vajaminevad RNA molekulid. Madalamolekulaarsete ainete metabolismil on rakus kaks põhieesmärki: · toota energiat · toota monomeere Energia tootmine toimub glükoosi (substraatide) oksüdatsiooni käigus heterotroofides, fotosünteetikud eksisteerivad Päikese kiirguse energia arvelt: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O Bioloogiline oksüdatsioon erineb põlemisest selle poolest, et bioloogilise oksüdatsiooni käigus toimub astmeline oksüdatsioon Kasvusubstraatide molekulide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat (ATP, NADH2 jne) kasutatakse energiat vajavate reaktsioonide käitamiseks ­ NB! konjugeeritud reaktsioonid ATP ongi rakkudes "energiakonserv", mis kannab 7 kcal/mool portsjonidena energiat kuhu vaja NAD on ATP kõrval teiseks tähtsaimaks energiakandjaks. Energiakandjateks on rakus ka kõik teised nukleotiidid, samuti membraanpotentsiaal Madalamolekulaarsete ainete metabolismi teine ülesanne on toota monomeere.

Varia → Kategoriseerimata
5 allalaadimist
Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

5. Mullavees lahustuvad (taimedele kergesti omastatavad, kergesti välja uhtuvad). Muld kui elusorganism Omab iseregulatsiooni võimet, toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Toiteainete sisaldust märgitakse mullas %. Omastatavad toiteained mg/kg või varasem mg/100g mullas. 1mg/100g = 10mg/kg Saaki limiteerivad faktorid Eesti muldades. N, P, K. Liikuvate toitainete (kasvusubstraatide) sisaldus mg/l. Taimede toitumise seisukohalt on eriti oluline, mullalahuselt saavad lisaks ka veel teisi aineid. Taimed omastavad mineraale lahustunult. Väetatud muld suudab paremini vett ära kasutada. Milliseid 1. vee reziim. 2. lahuse reaktsioon (enamik kultuurtaimi eelistab neutraalset või nõrgalt happelist keskkonda pHKCl 5,6...7,2. 3. Mulla lahuse kontsentratsioon. Optimaalne 0,1-0.5%. Taimed on erineva tundlikkusega,

Botaanika → Taimekasvatus
105 allalaadimist
Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine
22
doc

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

virtsale eluvõime 4) toitainete hulka raskem määrata 4) ebameeldiv lõhn 5) madalam N-sisaldus 5) ei saa kasutada põhku 6 II VÄETISED TURVAS, KOMPOSTID JA PÕHK VÄETISENA TURVAS Turvast kantakse loomadele allapanuks, mullaomaduste parandamiseks ( e. melioratiivsetel eesmärkidel), aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks, kompostide tegemiseks jne. Erinevatel eesmärkidel kasutatakse erinevat turvast: 1) Melioratiivturvas ­ kasutatakse madalsooturvast; eelkõige kergetel ja rasketel muldadel füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema: * kuivainesisaldusega vähemalt 30% * tuhasusega mitte >35% * pHKCl mitte <5

Botaanika → Taimekasvatus
159 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

koguselised piirid tema osatähtsusele kasvupinnases. Ka toiteelementide omavaheline suhe ei pruugi kompostis olla alati taimekasvatuse seisukohalt optimaalne. Seetõttu on analüüsitulemuste hoolikas tõlgendamine enne toodetava kasvupinnase täiendavale väetamisele asumist igati näidustatud. 1) Väetised Allpool ei iseloomustata väetisi konkreetsete nimetustega toodetena, kuna turul on nende valik pidevas muutumises. Küll aga on kasvusubstraatide tootmisel vaja tunda väetiste erinevaid gruppe eelkõige mõju kiiruse ja toimeaja kestuse järgi, kuna põhiväetatud kasvupinnasest peavad taimed saama toiteelemente nii vahetult istutamise (külvi) järel kui ka kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Mõningad taimetoitaineid sisaldavad ühendid säilivad kasvupinnases isegi kauem kui ühe kasvuperioodi jooksul. Oluline on arvestada ka taimetoitainete vahelisi seoseid ning mullareaktsiooni

Põllumajandus → Aiandus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun