panuse määrad loodusmaastiku ökoloogilisele maa juurdekasvule ja kaotusele on mõlemad väiksed. Joonis 2a näitas, et väike osa ökoloogilise maa kaotusest oli hõivatud valglinnastumise poolt, mis asusid peamiselt arenduspiirkondades suurlinnade ümber, karjäärides ja mägedes asuvates turismipiirkondades. Kuigi hiljuti korraldati linnade äärealadel haljastuse kampaania, mille eesmärgiks oli parandada taimkattemäära, siis joonisel 2b on näha, et ainult väga väike osa kasvupinnasest, mis peamiselt pärines suurlinnadeäärsetest arenduspiirkondadest, paiknes linnamaal. Umbes 96% kasvupinnasest oli pärit hooldatud põllumaadelt, metsadest ja maapiirkonnast. Joonisel 2c on näha, et linnastumisel on suur mõju haritavale maale. Üle 90% kogu ala ökoloogilise maa kaotusest, mis on peamiselt mägine ala, muudeti haritavaks põllumaaks. Lihtsamalt öelduna on viljakas ja haritud maa linnade ja transpordikoridoride ümbruses muutunud linnamaaks. Samas on
Korki nagu puitugi saab värvida. Korki põrandad vastavalt kvaliteedile võivad säilida 10-30 aastat. 2. Bambus Bambuse põrandakate on nagu teine puidu variant, mis kogub populaarsust. Bambus on jätkusuutlik ja valmistatud looduslikust taimkattest. Bambused on kõige kiiremini kasvavad puittaimed maailmas: kasvukiirus võib päevas ulatuda 91,5...122 cm-ni, tunnis aga 3,9...5 cm-ni. Nende ülikiire kasv on tingitud omapärasest risoomivõrgustikust, ning sõltub suuresti kasvupinnasest ja kliimatingimustest, bambus kasvab täisealiseks kolm kuni viis aastat, palju kiiremini kui kakskümmend aastat kasvavad puud. Bambuse põrandaid valmistatakse bambuse vartest. Bambust koristatakse 5-1/2 kuni 6 aasta tagant, saavutamaks vastupidavama ja selgema värvusega lõppprodukt. Kui koristada saaki ennem 5-1/2 aastat on tulemuseks pehmem bambusekiud ja seega lühema elueaga lõppprodukt. Bambuse kõrs võib kasvada kuni 24 meetri kõrguseks (diameeter 20 cm)
Seega on täielik e. maksimaalne veemahutavus pigem teoreetiline suurus, mida arvutatakse mulla üldpoorsuse, tiheduse ja seotud vee suuremast tihedusest tuleneva paranduse alusel. Täielik veemahutavus oleneb kasvupinnase füüsikalistest omadustest. Näiteks liivade puhul on see 20 … 25% kuiva pinnase massist, turvaste puhul aga 300 … 900%. Kui küllastunud kasvupinnasest nõrgub välja gravitatsioonivesi, siis jääb pinnasesse kapillaarvesi ning füüsikaliselt seotud vesi. Pinnases leiduvat suurimat kapillaarvee ning füüsikaliselt seotud vee hulka nimetatakse väliveemahutavuseks; väliveemahutavuse tingimustes on veepotentsiaal vahemikus -0,6 … -0,8 MPa (seega vaakumis). Kui kasvupinnase veesisaldus on lähedane väliveemahutavusele, on selline pinnas sobiv enamiku taimede kasvatamiseks.
mördikihiga. Esimene ning viimane mördikiht armeeritakse. [4] 2.2.7. Süvendi tagasitäide Süvendi tagasitäidet hakatakse teostama, kui vundament on valmis. Süvendid jagunevad kaheks, üks on hoonealune ning teine on perimeetri ümbrus. Oluline on tähelepanu pöörata suurtele kividele, mis ei lõhuks süvendisse tehtud kommunikatsioone. Tagasitäite pinnas tihendatakse, et jääks ühtlane kiht. [4] 2.2.8. Haljastuskihi rajamine Kooritud kasvupinnasest rajatakse hoone vundamendi perimeetrile haljastuskiht, kuhu vajadusel külvatakse uus muruseeme. [4] 5 3. TÖÖDE KVALITEEDINÕUDED 3.1. Pinnase eemaldus Pinnase eemaldamisega tuleb toimida vastavalt projektdokumentide kohaselt. Pinnased kogutakse projektis esitatud mahtudes ning ladustatakse nii, et ei toimuks pinnase paakumist. [5] 3.2.Kaevetööd
Pistokstega paljundamine 4 · Pistoksad seotakse ühtepidi kimpu ja etiketitakse. · Pistoksi istutatakse üldjuhul kevadel. · Ületalve hoitakse pistoksi kas spetsiaalses hoiuruumis liivas (temp 0 ºC) või avamaal madalates kaevikutes, lume all. 27.04.2016 Marje Kask 78 Pistokstega paljundamine 5 · Pistoksad istutatakse enamuses kaldu, et oks jääks võimalikul palju õhurikkasse ja sooja mulda. · Kasvupinnasest välja jäetakse vaid üks pung. · Pärast istutamist katta peenrad multsiga. · Vajadusel peenraid kasta. · Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga, et muld oleks võimalikult soe ja piisavalt õhurikas. 27.04.2016 Marje Kask 79 Pistoksa istutamine 27.04.2016 Marje Kask 80 Pistokste istutamine 27.04.2016 Marje Kask 81 Pistoksast lihtsalt 27.04
Mänd Kuusk Valguslembene Varjulembene Oksad ja okkad tüve ülaosas. Oksad ja okkad kogu tüve ulatuses, Tüvi laasunud, tipmine võra. võra püramiidias Mulla viljakuse suhtes vähenõudlik Mulla viljakuse suhtes nõudlik Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb
annaabi.ee 
