Gro®- K2O 27% kastmisel. sade. Tomati väetis Viher N 7% kasutatakse Kasutuskangus ja Vesilahusena Oy Lahustub külmas P2O5 2% põhiväetistega kastmiskorrad Neko vees K2O 2% samaaegselt. sõltuvad Ab kasvuperioodist ja kasvutingimustest.
söövad ära teised loomad). Viljaga söötmisel on tiikides söödakoefitsient parimal juhul 3, võib tõusta 4-5-ni. Karpkala looduslik toit (toituma hakkab 7-8 mm pikkuse vastsena) Edasi söödetakse teraviljaga, harva jõusöödaga Söötmiskohad Tiigis 0,4-0,8 sügavusel ja soovitavalt kõval pinnasel. Puidust või plekist söödaalused Kalade kadu *Ellujäämus (väljatulek) ja hukkumine (kadu) protsentuaalses väljenduses mingi eelneva etapiga võrreldes. *Kolmest suvisest kasvuperioodist on kalade arvuline kadu suurim esimesel (40-50 %) ja väikseim kolmandal kasvuperioodil (5-10). Kokku on arvuline kadu kasvatamisel vastsest kaubakalani 70-80%. Orienteeruv kadu *Vastsed 100 tk. *Samasuviste kadu 40-50%, väljatulek 50-60%, kalade arv 50-60 tk *Üheaastaste kadu 30%, väljatulek eelmisest 70%, kalade arv 35-42 tk. *Kahesuviste kadu eelmisest 25%, väljatulek eelmisest 75%, kalade arv 26-31 tk. *Kaheaastaste kadu eelmisest 10%, väljatulek eelmisest 90%, kalade arv 24-28 tk.
Väetamise intensiivsusest oleneb ahela kõikide lülide areng. 138 139 Söötmiskohad Tiigis 0,4-0,8 sügavusel ja soovitavalt kõval pinnasel. Puidust või plekist söödaalused 140 Söödast loobumise põhjused 141 Kalade kadu Ellujäämus (väljatulek) ja hukkumine (kadu) protsentuaalses väljenduses mingi eelneva etapiga võrreldes. Kolmest suvisest kasvuperioodist on kalade arvuline kadu suurim esimesel (40-50 %) ja väikseim kolmandal kasvuperioodil (5-10). Kokku on arvuline kadu kasvatamisel vastsest kaubakalani 70-80%. 142 Orienteeruv kadu Vastsed 100 tk. Samasuviste kadu 40-50%, väljatulek 50-60%, kalade arv 50-60 tk Üheaastaste kadu 30%, väljatulek eelmisest 70%, kalade arv 35-42 tk. Kahesuviste kadu eelmisest 25%, väljatulek eelmisest 75%, kalade arv 26-31 tk.
talve üle elanud loomade jaoks kõrges hinnas ja seetõttu pääsevad mürgised kevadlilled ärasöömisest edukamalt. 32 6.1. Jugapuu (Taxus baccata). Mürgine on kogu taim. Mürgiga pole loodus jugapuu puhul koonerdanud. Kihvtised on nii vegetatiivsed kui ka generatiivsed osad ehk teisisõnu oksad, okkad, puit, koor ning seemned. Samas ei ole eri taimeosad ühtviisi mürgised ja see oleneb suuresti ka taime kasvuperioodist. Näiteks jugapuu okastes on talvel mürgiste ühendite koguhulk peaaegu neli korda suurem võrreldes suvega. Mürki pole seemneid katvas lihakas eredalt värvunud seemnerüüs, mis moodustab marikäbi välise osa. Rahvasuus kutsutakse jugapuu marikäbi lihtsalt marjaks. Alust sellele annab ka jugapuu nimetus eri keeltes. Ladinakeelne Taxus baccata viitab otseselt marjadele: bacca on ´mari´, baccata aga ´marju kandev´. Samalaadsed nimeversioonid on käibel ka soome keeles
luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. Puuduliku söötmise või haiguse negatiivse mõju suurus luude ja organite kasvule sõltub ebasoodsate tingimuste kestvusest. Mida kauem see on kestnud ja mida puudulikum on arenemine, seda vähem on võimalik mahajäämust kompenseerida. Kui vaegsöötmine ei toimu pikka aega, on võimalik järgneval perioodil kasvu kompenseerida. Liigiti on see erinev ja sõltub kasvuperioodist. Põllumajandusloomadest suhteliselt suurema kompensatsioonivõimega on rohusööjad, eriti veis, vähem lammas ja tagasihoidlikumad on sead. Seetõttu kängunud põrsad enamasti hukatakse. 30. Kasvu ja arengut mõjutavad tegurid looteperioodil mõjutavad tegurid : loote genotüüp, emaka keskkond, ema suurus, vanus, toitumus, pesakonna suurus, kliima, majandamine lootejärgne perioodil mõjutavad tegurid: ema ja järglase genotüüp, ema vanus, järglase sugupool, ema piimakus
annaabi.ee 
