PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks peletab kodukäijaid
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 1kursus Ain Ilves Umbrohud Referaat 2 Olustveres 2009 Sissejuhatus Umbrohi on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. Umbrohtude hulgas on nii pärismaiseid kui võõrliike. Vanade umbrohtude seas on mitmeid arheofüüte. Paljudele enamlevinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste taimestikuga.
Seosed taimede kasvupaikade ning taimede vilju vajavate inimeste vahel on tunnistuseks sellele, et looduslikult vajavad inimesed vaid neid toitaineid ja fütotoitaineid, mis nende elupaigas kasvavad. Varem, kui karotenoide ja muid taimede pigmente veel täpselt ei tuntud, ei osatud ka mingeid geograafilisi seoseid leida. Tänapäeval, kui loodust on põhjalikult uuritud, on teaduslikult tõestatud, et taimede kasvupaiga ja inimeste vajaduste vahel on kindel seos, mis ajalooliselt juba paika pandud. Kasutatud materjalid · http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Puu_ja_koogiviljad_ning_sinu_tervis.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat · http://www.toitumine.ee/public/Document1.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Karotenoidid · http://www.hautenature.eu/blog/2012/05/mis-on-lukopeen-ja-miks-see-nahale-hea-on/
jõeforellm,ojasilm), Jahedaveelised(13C-17C-harjus), Soojaveelised(15C-16C- koger,säinas,hink,kiisk) Loomad- rohu-,järvekonn/vesipapp,jäälind,vihitaja,lauk/saarmas,ondatra,kobras IX Antropogeensed kooslused. Eesti ala tulnuk ja kultuurtaimestik. Umbrohud - on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. (naat, kõrvenõges, rukkilill, põldohakas,orashein,harilik võilill) Ruderaalkooslused - ehk prahipaikadele omased juhuslike taimedega asustatud alad. (põdrakanep, maltsad, pujud) Nt: Kaevandatud ent metsastamata aladel levib rohkesti nn ruderaalkooslusi. Inimtegevusest rikutud looduslikud kooslused põlismetsad, rabad, niidud.... X Liigikaitse. Taimed. Muutused soontaimede kaitses: Riikliku liigikaitse kestel on Eestis üldse kaitse all
valmistades seest tulega), halvemal ju- sesügavuse. Happeline vein on “ha- hul aga puise maitse või vana tamme- pu” ainult siis, kui happesus on tasa- vaadi pisut kolkunud hapuka eripära. kaalustamata. Hape annab veinile ka laagerdumispotentsiaali. terroir – viinapuu kasvupaiga kliima, pinnase ja kõigi muude loodusteguri- järelmaitse – suhu jääv maitse pärast te koosmõju. veini allaneelamist. See võib olla lühi- ke (kaob suust kiiresti) või pikk, mis vii- tanniin, st parkaine, parkhape, park – tab veini heale kvaliteedile. Mõned vei- marja kestas ja seemnetes asuv aine,
annaabi.ee 
