1716 Suureleheline pärn 4 tk 166 664 1717 Pihlakas istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 77,34 64,87 427 1718 Vaher istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 295 64,87 1080 1719 Tuhkur enelas istutamine koos kasvumullaga 8 tk 0,80 4,72 10,4 121 1720 Harilik sireli istutamine koos kasvumullaga 4 jm 0,90 8,06 12,48 83 1721 Värdforsüütia 4 tk 3,3 3 26 1722 Puude istutamine 24 tk 4,90 24,54 64,87 2146
poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaazi ees on maapinna kõrguseks ette nähtud 58.80. Maapinna kõrgus krundi keskel on 58.40. Elamu põrand on pandud kõrgusele 59.00 . Vihmavete ärajuhtimine krundil toimub edela suunas. Krundi pinda on ette nähtud tõsta 20 cm kasvumullaga. Krunt haljastatakse keskse muruväljakuga ja astmeliselt tõusvate põõsaste ja puudega selle ümber. Juurdepääsud, piirded Põhjapoolsele piirile ehitatakse autovärav , mis avaneb automaatselt piirile ehitatud müürikese taha. Autovärava kõrvale kivipostide vahele rajatakse jalgvärav. Müüri sisse ehitatakse postkast. Müür varjab ära prügikonteineri. Ülejäänud Maarjatähe tänava poolne piire ehitatakse metallpostidel, 10...20 cm kõrguse
ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale. (5) Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada. (6) Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu. (7) Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt.
materjalidega tugevdatud pinnasega. Kui pinnas ei sobi rohukasvuks, tuleb nõlvad katta 10-15 cm paksuse kasvumulla kihiga ja selle külvata mitmeaastaste taimede seemnetesegu. Jõeluhtade olevate mullet nõlvade, vooluängide ja kärendike kindlustamiseks tuleb kasutada kivimaterjale, betoonplaate või muid kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse rohuseeme, bituumeniga töödeldud pinnasega, kivipuistega, betooniga, turba ja liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga. 169. Soo tüübid: 14 · I tüüp- sood, mille lasund koosneb püsiva konsenstensiga turvastest suhteliselt tihedatel mineraalsetel pinnastel.
168. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) Turvas, muda, mergel, mustmuld, luiteliiv. 169. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks Selliste, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5m / ööpäevas. 170. Muldkeha kindlustamine Mullete, süvendite, kaitseehitiste, veeviimarite nõlvad peavad olema kindlustatud. Kindlustatakse rohukamaraga, sidusate materjalidega tugevdatud pinnasega, kasvumullaga millele külvatakse taimi, kivimaterjale, betoonplaadid, kivipuiste, turba ja liiva segu, killustik. 171. Nimeta soo tüübid ja kirjelda neid (3) 1) püsiva konsistensiga turvas tihedatel mineraalsetel pinnastel; 2) ebapüsiva konsistensiga turvas orgaanilistel mudakihtidel; 3) ujuva turbakoorikuga vedelad turbad; 172. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada
üle 1 kg/l. Kasvupinnase tugimaterjaliks sobib keramsiit- ehk kergkruus. Tugimaterjal peab ühelt poolt tagama pinnase õhustatavuse ning vältima selle tihenemist ning teiselt poolt ei tohiks ta imada kuigi palju vett. Kui selline „kergendatud“ katus on õigesti ehitatud, püsib tema mahukaal normi piires ka kestvate sügisvihmade korral. Et tagada samas taimedele vajalik viljakus, täidetakse keramsiitgraanulite vahed vett hästisiduva, bioloogiliselt aktiivse kasvumullaga. Nii kasvupinnase paksus kui koostis olenevad väljavalitud taimestikust. Sageli piirdutaksegi vaid katusemuru või vähenõudlike mägitaimedega. Võimalik on aga kasvatada ka suuremaid taimi, mille kasvuks ja arenguks peab kasvupinnas looma looduslikele lähedased tingimused. Nii näiteks vajavad puud vähemalt 80 cm paksust kasvupinnasekihti, murule piisab 20 cm paksusest kihist. Joonisel 12 esitatakse katusehaljastuse kasvupinnase läbilõige.
annaabi.ee 
