kollased. Vaarika varred on enamasti ogalised ja seest suure säsiga. Varre eluiga kestab kaks aastat. Teisel aastal vars viljub ja siis kuivab. Õied meeldivad mesilastele. 1.3 Kasvatamine Hariliku vaarika erinevaid sorte kasvatatakse koduaedades ja ärilistes istandustes marjakultuurina. Vaarikas ja pampel ehk aedmurakas moodustavad muraka perekonnas eraldi alamperekonna. Vaarikas annab kergesti juurevõsusid, mistõttu on ta aias üsna tülikas, levides kiiresti algselt kasvukohalt edasi. 1.4 Kasutamine Vaarikas on väärtuslik põõsas, sest temast saab kasutada kõiki osi: lehti, varsi, õisi ja vilju. Vaarikalehetee alandab paistetust ning sellest tehtud kompress leevendab silmapõletikku. Vaarika viljadel on meeldiv maitse ja aroom, mistõttu neid tarbitakse laialdaselt nii toorelt kui ka töödeldult. Viljad sisaldavad vähesel määral salitsüülhapet, millel on 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Framboise_Margy_3.jpg 5 higistamajav toime
ka maitsvat vägijooki. Paiseleht (ämmakuleht, kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht) Paiseleht on üks esimesi lilli looduses, kes rõõmustab meid kevadel oma päikesekarva kuldkollaste õitega. Paiseleht kasvab päiksele võimalikult lähedal. Nii näeme teda liiva- ja kruusavallidel, mäenõlvadel, alati sellistes kohtades, kus on kevadel kõige soojem maapind. Paiselehe esimesed õied ilmuvad juba esimeste päikeseküllaste ilmadega, kui lumi on veel mitmel pool maas, aga paiselehe kasvukohalt sulanud. Esimesed paiselehe õied on vaid lühikeste varte otsas, kuid ajapikku varred järjest venivad. Huvitav on see, et paiselehe varred jätkavad venimist veel pärast õitsemistki. Kui õitsvad varred on kuni paarikümne sentimeetri pikkused, siis viljuvad varred on isegi kuni kaks korda pikemad. Paiselehe vartel on teisigi huvitavaid tunnuseid. Enne ja pärast õitsemist on tema õisikututt longus, aga puhkenud õis on täiesti püsti. Paiselehe vars on ka lehistunud. See teeb ta
Ta on kevadekuulutaja, kes ütleb: ärka üles ja tee rõõmsam nägu pähe. Paiseleht on olnud kaval ja endale sellise kasvukoha valinud, mis oleks päiksele võimalikult lähedal. Nii näeme teda liiva- ja kruusavallidel, mäenõlvadel, alati sellistes kohtades, kus on kevadel kõige soojem maapind. Paiselehe esimesed õied ilmuvad juba esimeste päikeseküllaste ilmadega, kui lumi on veel mitmel pool maas, aga paiselehe kasvukohalt sulanud. Esimesed paiselehe õied on vaid lühikeste varte otsas, kuid ajapikku varred järjest venivad. Huvitav on see, et paiselehe varred jätkavad venimist veel pärast õitsemistki. pikemad. Paiselehe pärislehed ilmuvad alles pärast õitsemist. Need on väga suured, kabjakujulised, pealt tuhmrohelised, alt aga tihedalt valge vildiga kaetud. Paiselehe lehed on tähtsaks ravimiks. Kõige lihtsam on teda kasutada paistetuse vastu. Selleks tuleks
seemnevarumispiirkond. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. Eestis ulatub kõrgeimate puude kõrgus üle 40 m (41,5 m), puistute tagavara 550-89 m3/ha. Puit väärtuslik, omadustel sarnane männipuidule (tihedus ca 550 m3 kg-1). Puidu kaubanduslik nimetus on „Oregon pine“. E. Laas on tabavalt öelnud ebatsuuga puidu kohta: „männipuit kuuse kasvukohalt“. Saematerjal, siseviimistlus, mööbel, postid jne. 8.2 Lehtpuud Arukask (Betula pendula) Perekonda kuulub kuni 150 liiki, neist Eestis kasvab looduslikult 4 liiki, kasvatatakse aga umbes 15 sissetoodud liiki. Oluline metsapuu Eestis, kaasikud (aru- ja sookask kokku) moodustavad 31% kõikidest metsadest. Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu. Kõrgeim arukask kasvab Järvseljal, kv
annaabi.ee 
