veerandile lubatud pingest; 10) mahuti toode, mis on eeskätt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside veoks või ladustamiseks; 11) ühekordselt täidetav mahuti mahuti, mis ei ole ette nähtud korduvtäitmiseks ja mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või kõrgepingejaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel, või fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite ladustamisel või veol; 12) kokkukogumine masinatest, seadmetest ja mahutitest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine; 13) ringlussevõtt kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastusi; 14) taastamine kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et see vastaks kehtestatud toimimisnormidele; 15) hävitamine menetlus, mille käigus kogu fluoritud kasvuhoonegaas
tõsiasi, et viimase 200 aasta jooskul on suurenenud rahvaarv, mis on endaga kaasa toonud rohkem tarbimist, mille tagajärjeks on omakorda olnud suurenenud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine. Selle tõestuseks on fakt, et aastal 2005 oli atmosfääris sisalduva CO 2 ja CH4 kontsentratsioon kõrgelt suurem kui viimase 650 000 aasta jooksul loomulikult looduses on olnud. Seda kõike peamiselt põllumajanduse ja fossiilkütustepõletamise tõttu. (T. J. Crowley, 2008) Arvatakse, et kasvuhoonegaasidel on planeedi Maa kliimale oluline mõju. On tõestatud, et süsihappegaasi sisalduse suurenemine atmosfääris 20. Sajandil on üsna täpses seoses aasta keskmise õhutemperatuuri tõusule maakera pinnal. (I. Murdmaa, 2004) Teadlaste sõnul kliima järske muutusi seletab ka see, et muutused algasid samal ajal tööstusrevolutsiooniga, mille tagajärjeks olid suurenenud kasvuhoonegaaside heitekogused. Seda tõestab fakt, et alates sellest ajast on täheldatud CO 2, CH4 ja N2O
pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Osooniaukude tekkes on võrdväärselt tähtsateks põhjusteks atmosfääri saastamine potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega. Stratosfääri süvenevat talvist jahtumist põhjustavad just needsamad kasvuhoonegaasid, mis on alumises õhukihis soojenemise põhjuseks. Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema temperatuuriga keskkonna suunas ja stratosfääris erinevalt troposfäärist temperatuur kõrguse kasvades kasvabki. Taaskiiratav soojuskiirgus levib üles maailmaruumi suunas. Viimase 30 aastaga on stratosfäär jahtunud keskmiselt 2o C võrra. Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
arktilised osooniaugud. Antarktika omadele jäävad nad mõõtmetelt ja "sügavuselt" senini alla. Osooniaukude tekkes on võrdväärselt tähtsateks põhjusteks atmosfääri saastamine potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega. Stratosfääri süvenevat talvist jahtumist põhjustavad just needsamad kasvuhoonegaasid, mis on alumises õhukihis soojenemise põhjuseks. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema temperatuuriga keskkonna suunas ja stratosfääris erinevalt troposfäärist temperatuur kõrguse kasvades kasvabki. Taaskiiratav soojuskiirgus levib üles maailmaruumi suunas. Viimase 30 aastaga on stratosfäär jahtunud keskmiselt 2o C võrra. Mõlemal poolkeral toimub osoonikihi hõrenemine kevadel ja peamiselt polaarjoone tagustel või lähedastel aladel. Lõunapoolkeral kestab osooniauk kauem, augustist detsembrini ehk suure suveni välja
- Maapind, vesi ja atmosfäär soojenevad ja kiirgavad pikalainelist infrapunakiirgust - Sisse tuleva ja välja mineva kiirguse tasakaalu tõttu on Maa keskmine temperatuur u. 15°C - Osad atmosfääris esinevad gaasid neelavad maapinna pikalainelise kiirguse ning seeläbi pinnalähedane õhukiht soojeneb. - Ilma kasvuhoone efektita oleks Maa keskmine temperatuur alla -18°C - Kõigil kasvuhoonegaasidel on 3 või enam aatomit UV-KIIRGUS - Elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10-400 nm - Jaguneb: 10-280 nm UVC 280-315 nm UVB 315-400 nm UVA - Aluspinnani ei jõua kiirgus alla 280 nm - Spektraalselt kaalutud kiiritustihedus vastavalt bioloogilisele mõjule Radiomeetrilistes ühikutes kiiritustihedus on läbi korrutatud ,,mõjuspektriga". Mõjuspekter isel. bioloogilist toime sõltuvust lainepikkusest
annaabi.ee 
