aastal sõlmitud Montréali protokoll. Tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoon lõhustab O3 molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 1 Cl on võimeline lõhkuma 10000-100000 O 3 molekuli. Osooni tekkimine ja kadumine toimub looduses ultraviolettkiirguse toimel. Osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja freoonid püsivad 100 aastat. Freoonid neelavad 1500 korda rohkem soojust kui CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Külmikutes jahutaja. Kuna freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess palju soojust. Aerosool pakendites propellant. Kloroformi (CHCl3 ) kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutus vedelike sünteesimisel. Viimasel ajal oma keskkonna ohtlikkuse tõttu on kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. 1847. aastal võeti kasutusel kloroform ka
Hapestavad väävli-ja lämmastikuühendid eralduvad õhust kas märg - või kuivdepositsioonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha sademetega. Eriti hügroskoopne on vääveldioksiid - veega kokku puutudes lahustub ta selles kergesti. Võib toimuda ka vastupidi, et veepiisad hakkavad kondenseeruma väikeste väävelhappe kübemete ümber. Selliselt tekkivad osakesed moodustavad nn. sulfaadiaerosoole, mis osalevad samuti kasvuhooneefektis. Aerosooli osakesed toimivad vee kondensatsioonituumadena õhus, soodustades niiviisi pilvede moodustumist ja muutes kliimat jahedamaks. Väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhus ka kuivalt, fotokeemiliselt hapenduda (oksüdeeruda) gaasiliseks väävel- ja lämmastikhappeks. Järelikult tekitavad need traditsioonilised hapestavad ühendid ka fotokeemilise saaste.(P.Anttila 1996) Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade
Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv → •CF2Cl + Cl•), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Freoonid neelavad 1500 korda rohkem soojust kui CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohtutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänud sellele on osoonikihti kahadavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teisel pool maakera ollakse väga ärevil osoonikihi hõrenemise pärast, sest
* kasuta külmkäivitamisel soojendusseadmeid * väldi mootori liigset tühikäiku * hoia auto tehniliselt korras * ära ületa lubatud sõidukiirust * kasuta sobivamat liikumisteed ja katalüüsmuunduriga autosid Mõju kohalikule looduskeskkonnale avaldub pinnase hapendumises. Selle tõttu väheneb toitainetesisaldus mullas ja taimede toitaineringlus halveneb. Tagajärjeks on mitmesugused taimestiku kahjustused. Mõju atmosfäärile ilmneb nn kasvuhooneefektis. Atmosfääri paiskuvate nn kasvuhoonegaaside (süsihappegaas, metaan, külmaaine) hulk on kasvanud ja seda peetakse püsivate ilmastikumuutuste põhjustajaks. Liikluses tekib põhiliselt süsihappegaas (moodustab tubli viiendiku atmosfääri paiskuva süsihappegaasi üldkogusest), mille hulk sõltub kütuse hulgast ja kvaliteedist. Vingugaasi ( CO) ja teiste kahjulike ühendite sisaldus heitgaasis on normitud keskkonnaministri määrusega. LS kehtestab liikluskorra teatavasti teel
annaabi.ee 
