parema saagikuse. Peale külvamist võib teravilju äestada taime 2-3 lehe faasis. Äestamine parandab mullaveevarustust ning tõrjub ka umbrohtu. Peale kõrsumist kahjustavad mullaharimisriistad kultuure ning tööd lõpetatakse. Edaspidi tehakse vaid pritsimistöid vedelväetiste või taimekaitsevahenditega. Põllutööd lõppevad saagikoristusega ning algab taas kõrrekoorimine.[1,4,5] 6. RÜHVELKULTUURID Rühvelkultuuride eripärast on, et nad vajavad kasvuaegset vaheltharimist ehk rühveldamist, levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt kobedat ning peensõmerat mulda, mis tähendab põllutööde poolest kindlasti sügiskündi ning kevadist korduskündi. Samuti võib põldu lisaks freesida ning kultiveerida. Enne kartuli mahapanekut tuleb muld kobestada vähemalt 20 cm sügavuselt. Rühvelkultuurid vajavad külmakartlikkuse tõttu püsivalt soojenenud muldasid (umbes 7-10 kraadi) Peale kartuli
Künnita variandi puhul võivad mikroorganismid hakata suurt kogust põhku lagundama ja seovad kogu vaba N-i. 119. Ecomat, töö põhimõte, mõju mullale ja mulla fütosanitaarsele seisundile. 122. Äestamine, ülesanded, mõju mulla õhu- ja veerežiimile. Äkete jaotus. Agrotehnilised nõuded äestamisel. Äestamise kvaliteeti mõjutavad tegurid. Äestamine Äestamise ülesanded sõltuvad äestamise ajast: Eristatakse: külvieelset, külviaegset ja külvijärgset ehk kasvuaegset äestamist, Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jmt. tööga, külviaegsel äestamisel aga kooskülvamisega. Äkke murendav ja kobestav mõju sõltub: veojõuallika liikumiskiirusest, äkke raskusest, äkkepulkade asetusest ja kujust. Kiiruse suurenedes hakkab äke hüppama, lõhutakse struktuuri ning muld tolmustub. Üldreeglina on mulla struktuuri lõhkuv toime seda suurem, mida kuivem on muld ja mida kiiremini äke liigub
P%=P2O5×0,436 P2O5 %= P%×2,294 K%=K2O×0,830 K2O %= K%×1,205 Ca%=CaO%×0,715 CaO%=Ca%×1,399 Mg%=MgO%×0,603 MgO%=Mg%×1,65 VÄETISTE ANDMISAJAD JA VIISID Sõltuvalt väetiste andmise ajast, eesmärgist, külviviisist eristatakse külvieelset ehk põhiväetamist, külviaegset väetamist ja kasvuaegset väetamist. Külvieelse väetamise eesmärgiks on mulla toitainete varude suurendamine selliselt, et oleks põhiliselt rahuldatud taimede vajadused toiteelementide järele kogu taime kasvuperioodiks. Vastavalt väetiste andmise ajale võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks ja suviseks ehk kesaväetamiseks. Andmiseviisilt jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks. Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi
Millal peaks libistama hakkama? Põld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnanst heledaks muutuma. Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud. Sobivaim mullaniiskus on 50...60% maksimaalsest veemahutavusest, raskematel muldadel väiksema, kergematel suurema niiskuse juures. ÄESTAMINE Äestamise ülesanded sõltuvad äestamise ajast. Eristatakse: - külvieelset - külvijärgset - külvijärgset ehk kasvuaegset äestamist Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jmt. tööga, külviaegsel äestamisel aga koos külvamisega. Külvieelsel mullaharimisel on äestamise ülesandeks: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine ja mullapankade purustamine 2) mullapinna tasandamine 3) veevarude säilitamine (kapillaarkanalite lõhkumine) 4) mulla õhustamine, aeratsiooni parandamine muld hakkab bioloogiliselt paremini elama; mida
annaabi.ee 
