Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasvuaastast" - 5 õppematerjali

Maitsetaimed
274
pdf

Maitsetaimed

– Istandiku eluiga on 5 aastat (suurim saak 3. ja 4. kasvuaastal, hiljem hakkab saagikus langema. Saagi kogumine – Esimesel kasvuaastal saaki ei koguta. – Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada taimede võrsumist. – Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse jälle latvu. – Kolmandast kasvuaastast alates kogutakse saaki kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul: juuni lõpul ja augusti keskel. – Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. – Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C. Saagi kogumine 2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
28 allalaadimist
Agrokeemia eksami küsimuste vastused
11
doc

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

Noores viljapuu aias mitte varem kui juuni keskel. Kandpealises viljapuuaias kõige olulisem õitsemisjärgne periood (õrepungade moodustamine). Marjakultuurid - tudlikkus mulla happesuse suhtes erinev. Kõige tundlikumad on mustsõstar, vaarikas ja siis punanesõstar.Vähem tundlikud maasikas, tikrid, karusmari, sõstrad -> rajamisel antakse väetised istutusauku vaid väheviljakatel muldadel. Esimesel aastal peale istutamist kevadel pealtväetisena ainult N. Alates teisest kasvuaastast N kahes osas.Kevadel ja pärast õitsemist. Ning P, K sügisel vahetult juurte piirkonda. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. 40

Põllumajandus → Agrokeemia
165 allalaadimist
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

lehtede kolletumist köögiviljaaeda paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja ning tükeldatakse nii, et igale tükile jääb 2 - 3 suurt lehepunga ja 1 - 2 jämedat harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei magustoitude koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib valmistamiseks, rabarberilt saaki võtta. ravimtaimena, ilutaimena seemned külvatakse reaskülvis kevadel vara (apr- mai algus) või sügisel enne maa külmumist Kasutatakse nii juurikaid reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. kui ka lehti toidu Tärganud taimed harvendatakse 8 - 12 cm-le. valmistamiseks maitsetaimena,

Põllumajandus → Aiandus
151 allalaadimist
Agrokeemia konspekt
37
pdf

Agrokeemia konspekt

Viljapuude väetamisel võib praktiseerida sügavväetamist. Marjakultuurid Kõige tundlikum mulla happesuse suhtes on must sõstar, siis vaarikas ja punane sõstar, kõige vähem tundlikumad on maasikas ja karusmari Sõstrad ja karusmari Rajamisel antakse väetisi istutusauku vaid väheviljakatel muldadel ja koduaias. Esimesel aastal peale istutamist antakse kevadel vaid pealtväetisena lämmastikku. Alates teisest kasvuaastast antakse lämmastikväetised kahes osas: kevadel ja peale õitsemist. PK-väetised antakse sügisel põõsa vahetusse lähedusse. Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K. 2…3 järgnevat aastat antakse vaid lämmastikku 7…8 g/m2. Kandeealist istandikku väetatakse alljärgnevalt: 8…10 g N, 4…5 g P ja 12…16 g K ruutmeetrile

Keemia → Biokeemia
14 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

turbapuru, adrut ja teisi taimejäätmeid. Multsiga kaetakse võraalused võraalune pind j a jäetakse kaetuks kogu suveks, sügisel kaevatakse see orgaanilise väetisena mulda (Mägi, Niiberg, 1999). Olulisimad toitained, mida ploomipuud vajavad on N, P, K ja Ca, lisaks sellele on vajalikud mikroelemendid. Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke toitaineid, aga sellest ei pruugi piisata. Sel juhul viiakse alates 2.-4. kasvuaastast mulda N-P-K väetist. Mida vähem orgaanilist väetist kasutatakse seda enam tuleb kasutada mineraalväetist. Ploomipuud nagu kõik luuviljalised vajavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda, mulla happelise reaktsiooni korral on takistatud Ca sisenemine taimedesse, sellisel juhul on soovitav mulda lubjata (Mägi, Niiberg, 1999). Ploomipuud hakkavad vilja kandma 4-5 aasta vanuselt, täiskandeiga saabub 7.- 8. aastal

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun