Kuna ei leitud ühtegi magusat altkäemaksu juhtumit, ei ühtegi bordellikasutamisjuhtu, ei armukesi ega midagi muud, mis meie rahvast kõige enam huvitab, siis lihtsalt leiti teised tühised juhtumised võrreldes teiste riigiametnike tegevusega seotud rikkumised (vanemate viimine Saaremaale, autoga kiiruseületamine vms.). Väärtushinnangute kujunemine Väärtushinnangud kujunevad välja piirkonniti ja põlvkonniti. Ühel ja samal ajal, aga eri kohas ja oludes kasvavail inimestel on teatud põlvkonnaasend, põlvkonnavõimalus, aga neil puuduvad ühised kogemused. Uus põlvkond tekib alles osavõtmise ja tegevuse kaudu, mitte ainult teatud vanuserühma kuulumise kaudu. Niisiis tegelik põlvkond on aktualiseerunud põlvkond, mis tegutseb samas sotsiaalses ja ajaloolises olukorras, jagades ühiseid kogemusi (Mannheim 1952: 303-306). Aktualiseerunud põlvkonna sees võib tekkida teatud suhtes orienteeritud
Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandail on topelt ülesandeid: kinnitada ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga (velamen radicum troopilise epifüütide juurenahk). See moodustab surnud, poorsetest rakkudest, mis imavad endasse vett ja säilitavad seda. Vesi imendub neisse kui käsna ja võimaldab orhideedel elada epifüüdina. (1) Terrestrilistel ehk maas kasvavail orhideedel (geofüütidel) on velamen (valkjas poorne nahk) asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustavad kaks kolmandikku taimede massist, on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline või kollane, mõnikord punakas. Roheline sisaldab klorofülli. Rohelised juuretipud kasvavad valguse poole ning vajavad nii õhku kui valgust. Soojus nende ümber tõhustab kasvu
kui felleemi rakkudel. Vanad täiterakud tõugatakse väljapoole, meristeem kasvatab aga seestpoolt üha uusi täiterakke. Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Varre muudendid: *Risoom- mullas püsti, kaldu või rõhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab säilitusorgani ülesannet . Esineb mitmeaastastel rohttaimedel, mille maapealne võsu talveks ära sureb , samuti ka kuivadel aladel kasvavail taimedel mille vegetatsiooniperiood on lühike ja langeb peamiselt kevadisele ajale. Põuase suve , samuti ka külma talve elavad need taimed üle maa-aluseks organiks muundunud varrena. Kujult meenutab risoom juurt. Et aga on tegemis varre moodustisega siis seda näitab kõigepealt lehtede jäänuste esinemine selle küljel. *Maa-alused võsundid ehk stoolonid-peen,horisontaalne maa-alune vars , mis täidab levimise ja vegetatiivse paljunemise ülesannet.
Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike. 4.SOO TAIMESTIK Sood hõlmavad ühtekokku ligi neljandiku Eesti territooriumist. Kõige levinumad on rabad, milles on aastatuhandete jooksul liigniiskuse ja hapnikupuuduse tingimustes ladestunud paks turbakiht ning seal kasvavail taimedel puudub kontakt mineraalmaaga. Taimestikus domineerivad turbasamblad, mis hoiavad vett käsnana kinni. Seetõttu veetase rabades aasta jooksul oluliselt ei muutu. Rabadele tüüpilisteks puhmastaimedeks on sookail, kanarbik, küüvits ja murakas. Madalsoodes on turbakiht õhuke ja veetaseme kõikumised suured. Taimestikus valitsevad tarnalised ja kõrred, kelle juured ulatuvad mineraalmulda. Rabastuvates soometsades, siirdesoodes, hakkab tarnade kõrval võimu võtma
annaabi.ee 
