kasutada aja mahavõtmist karistamise asemel; oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine. 10 Kokkuvõte ATH-ga õpilase käitumise suunamisel tuleb rõhuasetus panna järjekindlusele ja püsivusele nii suures ulatuses lapse elus kui võimalik kodus, koolis vabaaja tegevustes. Last ei tohi karistada tema impulsiivsuse või tähelepanematuse pärast. Karistamise asemel tuleks vanemal muuta oma ootusi ja kasutada kasvatusvahendeid. Lapsele tuleb jätta võimalus uuesti proovida ja edu saavutada, et laps saaks kogeda vanemapoolset kiitust. Igal ATH lapsel on mingi eriline anne, mis ootab ülesleidmist, seepärast peaksid vanemad ja õpetajad alati otsima neile uudseid tegevusi ja huvialasid. Sellega tuleb olla kannatlik, sest ATH laps kõigub tohutust entusiasmist täieliku huvipuudumiseni mõne sekundi jooksul (Elstrok, 2003; Kartau). 11 ALLIKAD Elstrok, T
Romaan: ,,Anna Karenina", ,,ülestõusmine" Anton Tsehhovi elulugu Lapsepõlv ja poisiiga Anton Tsehhov sündis 29. jaanuaril 1860 Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli pärisori, kuid suutis oma visaduse ja energiaga koguda kolm ja pool tuhat rubla ning ostis oma perekonna priiks. Isa Pavel Tsehhov tegi poesellina läbi karmi elukooli. Ta oli andekas inimene: joonistas, mängis viiulit ja juhatas kirikukoori. Kuid perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas neidsamu kasvatusvahendeid, mida oli kasutatud selles keskkonnas, kust ta ise oli võrsunud. Lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmudistsipliinile. Neid õpetati kauplema ja sunniti pikalt poes istuma. Sõnakuulmatuse eest said Anton Tsehhov ja ta vennad peksa. Ka isa andekus tõi poegadele sunnitööpiin: nad pidid varahommikul ja hilisõhtul kirikus laulma. Hiljem meenutas Tsehhov kibedusega:"Lapsepõlve mul lapsepõlves ei olnud." Ent lapsepõlv oli Tsehhovil siiski
Kas Rosseau kasvatusteeoriad- ja printsiibid oli läbinisti õiged? Rosseau usub, et lapsed on loomult head ja nende halvad küljed on senise kasvatuse vili. Siin unustab ta ühe asja- pärilikkuse. Tema tugevus ei seisnegi süstematiseeritud teduse edasiandmises, vaid geniaalsete, viljakate juhtlausete pildumises. Üks asi aga milles Rosseaul on vääramatud teened, on tema töökooli printsiibi arendamine. Kuna ta arvestab lapse kasvatamisel lapse loomust, siis on talle tähtsamaid kasvatusvahendeid enese kogemus ja isetegevus ning käsitöö. Kogu õpetus peab algama lihtsamate kogemustega, mitte instrumentidega. Need peavad olema kogemuste tulemuseks ja õpetaja ning õpilase enese valmistatud. Sel teel harjutatakse mõistust mitte alistuma võõrale autoriteedile, vaid omandatakse võime asjade suhteid leida, ideid assotsieerida, instrumenete leiutada... Rosseau on pidanud käsitööd kogu kasvatust läbivaks printsiibiks. Ta on niihästi
raske ja vaevanõudev. Arenemiseks tuleb ületada loomupärane vastupanu, loomupärane kalduvus säilitada asjade senine seis. Vaimse arengu peamine takistus on laiskus ja hirm. 7 -------------------------------------- KAS LAPS ON TÄISKASVANULE VÕRDNE PARTNER? Laps on täiskasvanule võrdne partner, väidab lapsekeskne pedagoogika. Just seepärast taunitakse kõiki traditsioonilisi kasvatusvahendeid - käskimist, keelamist, noomimist, karistamist ja tasustamist. Lastega soovitatakse pidada läbirääkimisi ja võidan-võidad paradigmat, mis tähendab mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmist. Laps ei ole täiskasvanule võrdne partner, väidab klassikaline pedagoogika. Sama kinnitab ka menuraamatu "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" autor Michael Winterhoff (2010). Oma paarikümneaastase psühhiaatritöö kogemusele toetudes kirjeldab ta, kuidas
annaabi.ee 
