tegelenud tüdrukute kombekohase harjutustega. 2.Keskkond: Tema lapsepõlv möödus patriarhaalses õhkkonnas koos harjumuste, muinsuse pärimustega. 3.Haridus: Vanemad hoolitsesid tema kasvatuse ja hariduse eest, kuidagi ei häbenenud tema loomuliku arendamist. Lapsepõlvest meeldis Tatjanale venerahvuse loomingu kujud ning pildid vene loodusega. Larina, nagu aadli seisuse esindaja, rääkis halvasti vene keeles, kirjutas kirju prantsuse keeles. Onegeni kasvatustegelikkuse tasandid 1. Enne kohtumist Tatjanaga: Esiteks, Onegin sõitis linnast ära depressiooni pärast: teda on ära tüüdanud ilmalik elu, selline elu ei toonud talle enam rõõmu. Teiseks, ta proovis kirjutada kirjandust, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja, sest kasvatussüsteem ei õpetanud teda töötada. Kolmandaks, hakkas ta lugema. Onegenil see kõik ei õnnestunud ning sellepärast põgeneb ta maale peidetud
kindlamalt seostub, on karistamine, mistõttu on ka mõistetav tema tõrjumine. Kui aga nüüd kasvatus asendati haridusega kui humaansega, demokraatlikule ühiskonnale omasega, siis paraku ei kaasnenud sellega kasvatuse repressioonide vähenemine. Peksmine jääb peksmiseks, ükskõik kuidas seda nimetada. Kasvatus oma algses ehk ürgses vormis on täitnud ja täidab tänaseni toimetuleku funktsiooni, st kasvatus tagab inimlapsele inimeste maailmas toimetuleku. See on kasvatustegelikkuse kui inimeste elumaailma ühe sfääri põhiline funktsioon reguleerida toimetulet. (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk). Tänane haridussüsteem ei suuda täiel määral täita temale asetatud ülesandeid. Haridus, kui legitiimne valdkond ei suuda ära kasutada neid õppimisvõimalusi, mis õpijate õppimisvõimena olemas on. Pedagoogiline käsitlus püüab seletada, mida peaks nn õige kasvatus endale eesmärgiks
· Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi · Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt · Võrdlev kasvatusteadus - uurib ja võrdleb eri kultuuride kasvatussüsteeme · Kasvatuse ajalugu - uurib eri ajastute ning nende esindajate kasvatusalast mõttelugu · Eripedagoogika - uurib erivajadustega indiviidide õpetamist · Andragoogika - uurib täiskasvanuid õppijatena ja arendab välja toimivaid täiskasvanute õpetamisviise Grupitöö Mõõta või mõista
määratlemisel. Esimesele küsimusele vastates võib probleeme tekkida nn interdistsiplinaarsetes valdkondades. Kas praegu olulist tähendust omavad õppimisega seotud teemad kuuluvad psühholoogiasse või kasvatusteadustesse, see sõltub juba sellest, kuidas määratletakse kasvatusteaduslikku sisulisest. Sisuliselt määrab töö kuulumise kasvatusteaduslike hulka tema ainestik. Mõistagi käsitleb see mingeid probleeme kasvatustegelikkuse nähtuste ja protsesside ääretust mitmekesisusest ja on määratud esmajoones kasvatusteaduslike probleemide eripärast ja nende probleemide lahendamisviisidest. Kui psühholoog uurib õppimise olemust ja kulgu, siis kasvatusteadlane küsib, kas on põhjust ja võimalust teha midagi selleks, et õppimine oleks tõhusam. Üldistatult võiks väita, et kus psühholoogi või sotsioloogi uurimus nähtuste või protsesside kirjeldamise ja seletamisega lõpeb, sealt kasvatus-
Põnev oli teada saada inimese heaolu komponentidest. Mõtestatus(teed vajalikke asju), õnnetunne (tegeled oma hobiga), sotsiaalsed suhted(tähtsad lähedased inimesed), positiivne emotsioon, saavutusvajadus (esined, osaled). Väga huvipakkuvad on olnud „Õpetajate Lehe“ artiklid. Läbi nende artiklite on teadmised laienenud ja esile on kerkinud nii mõningadki probleemid alushariduses, millega varem kursis ei olnud. Arvan, et oskan määratleda enese rolli tulevase kasvatustegelikkuse mõjutajana. Oskan orienteeruda erialases kirjanduses, kasutada seda probleemide lahendamisel, uurimisel.Oskan reflekseerida enda lähenemisnurka kasvatusproblemaatikas. Läbi „Emilie“ sain väga palju huvitavaid ja tõeseid mõtteid, mille üle edaspidigi arutleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. J.Russeau „Emilie“ (1762) 2. E.S.Sarve loengu mõtteid 3. S.Hirsijärvi. J.Huttunen „Sissejuhatuskasvatusteadustesse“ (2005) 4. E.S.Sarv artikkel „Koolilkiima“ (2013) 5
annaabi.ee 
