Kolmandaks on käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust. Minule tundus just see viimane seaduspära kõige õigem ning sobilikum, sellepärast et need on käsitlused, mis puudutavad just inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasid ning õpetavad lapsele kõige põhilisemaid ja tähtsamaid väärtusi ja olemuslikke inimlikkust kirjeldavaid jooni. Üks oluline osa kasvatusteaduses on ka kasvatusteaduslikud paradigmad. Väga tihti kui tuleb kõneleda kasvatusteaduslikkust uuringust tuleb tegemist teha ka erinevate paradigmadega. Näiteks, algajal teadusuurijal võib olla raske teadvustada endale oma teadusala kõige üldisemaid lähtekohti, n-ö teadust juhtivaid paradigmasid. Kokkuvõtteks võib öelda,et tegelikult koosnev kasvatusteadus paljudest erinevatest meetotidest ning valdkondadest. Kindlasti oleks igal lapsevanemal huvitav nendest natuke lähemalt teada saada.
mõttesuunad mida nimetatakse paradigmadeks. Paradigmad jagunevad suures plaanis kaheks: vaimuteadlikud ning loodusteadlikud paradigmad. Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi,mis jagunevad omavahel mõjujõu pärast. Tegelikkuses domineerivad loodusteadlikud paradigmad.Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi, mis on omavahel nii jaganud kui võidelnud mõjujõu pärast. Praeguses tegelikkuses domineerivad loodusteaduslikud paradigmad. Paradigmadest on välja kasvanud vastavad kasvatusteaduslikud uurimismeetodid ja nende taustafilosoofia. Kasvatus on tundlik teema, sest ükski lapsevanem ei tahaks kuulda, et tema laps on kasvatamatu. Võib öelda, et kasvatus ei ole ainuüksi vanemate õlul. Kool, sõbrad, teised lapsevanemad, ja ka ühiskond vastutab selle eest. Koolist saab väike inimene hariduse ja ka kasvatuse. Pedagoogi suhtumine õpilastesse on ülimalt tähtis, mitte ainult algoolis vaid kuni keskkooli lõpuni välja. Täiuslikkus maailmas võiks kesta see ka ülikoolides
...........4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused......................................................................8 3.1.1. Teoreetiline uurimus.................................................................................8 3.1.2. Empiiriline uurimus .................................................................................8 3.1.3. Arendusuurimus .................................................................................... 10 4. Uurimuse kavandamine...................................
kõiki neid uurimusi lu- rääkida ükskõik millest, geda spetsiifiliselt kui see kuidagi õnnestub sotsiaalpedagoogika või siduda sõnadega sotsiaalne mõne muu distsipliini alla ja pedagoogika. Niisugust kuuluvaks, mille raames loogikat äärmuseni need on tehtud? Kuulates arendades leiame end seminaris tudengite varsti mõttelt, et peaaegu ettekandeid on kõik kasvatusteaduslikud siinkirjutaja end korduvalt õppeained võiks ümber leidnud mõttelt, et üks ja nimetada sot- sama ettekanne võiks siaalpedagoogikaks - või ka pedagoogiliseks lane räägib psühholoogiaks, hari- sotsiaalpedagoogilisest dusteooriaks või millekski tööst, seal näeb teine muuks piisavalt üldiseks, et näiteks hea tahtmise korral kriminaalpreventiivset akti
annaabi.ee 
