Salvador Dalí Aleksei Zimin 9a Õpetaja: Alina Deretsinskaja Elulugu Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. Madrid ja Pariis 1922 . aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas
Elulugu. Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Dalí koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. Esimene
väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid. Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile. See on nagu protest sellele rangele, autoritaarsele kasvatusstiilile.
Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid. Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile. See on nagu protest sellele rangele, autoritaarsele kasvatusstiilile.
Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid. Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile. See on nagu protest sellele rangele, autoritaarsele kasvatusstiilile.
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
4. tõrjuv: ei ole nõudlik + osavõtmatu Mitteosavõtlikute vanemate lapsed: –Agressioon –Kuritegelikkus –Tujukus –Raskus hoida intiimseid suhteid Kultuuridevahelised erinevused Jaapanis ei lubata lastel avastada/uurida – ohtlik • Läänes peetakse uurimiskäitumist intelligentseks ja eelistatuks • Saksamaal (Grossmann, et al., 1985) nõuti, et laste ja vanemate vahel oleks teatud distants. Turvaliselt seotud lapsi peeti mõnes mõttes ära hellitatuteks. Vaatamata kasvatusstiilile on võimalik kasvatada turvalise seotusstiiliga lapsi. Erinevused kultuuride sees on 1,5 korda suuremad kui kultuuride vahel. Suurtes riikides esineb alakultuure. Suhted eakaaslastega - Juba väikelapsed (11-24 kuud) otsivad eakaaslaste tähelepanu. Eelistus samast soost eakaaslastele 24 (kasvab pidevalt 3.-12. eluaastani)
annaabi.ee 
