trooninõudlejate Ivan VI vangistamise, mis jäi märgistama kogu Katariina valitsemisaega. Oma esimestel valitsusaastatel viis Katariina II läbi ettevaatlikku sisepoliitikat. 1762. aastal peatas ta Peeter III poolt alustatud kirikumaade riigistamise, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat. Katariina II valitsemisajal asutati 1763. aastal vaeslaste varjupaigad; lisaks hooldeasutustele, Aadlineidude kasvatusselts. 1765. aastal algas Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamine, mille alusel sai võimalikuks gümnaasiumite asutamine, Katariina edendas meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses
liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused 18. sajandu lõpul levinud Charles de Montesquieu halduspõhimõtetel, mille kohaselt pidi toimima võimude lahususe põhimõte, kuid siiski olid ette nähtud igale Venemaa sisekubermangude seisustele eraldi võimuasutused. Haridussüsteemi edenemine Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega
Kui õnnetused tabavad sind üks kord, teine kord, kolmas kord siis tuleb tahtmine naerda! Siit tuleneb jaapanlaste optimistlik loomus. Kõik tuleb täna ära teha, iga päev tuleb elada, nagu oleks see viimane, sellest nende töökus. Jaapanlased vaatavad elule tänutundega, nagu väärtuslikule kingitusele, mis varem või hiljem kuulub tagastamisele. Pea kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937. aastal asutati Soka Gakkai väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. SG õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda karma seadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai on ka ühiskondlikult tegelev, peetakse üleval näiteks lasteaedu ja vanadekodusid. Sotsiaalse heaolu kasvu taotletakse poliitilise tegevusega. 1964 aastal registreeriti juba varem tegevust alustanud Komeito Partei ning aastal 1970 eraldati see ametlikult Soka Gakkaist
maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann[viide?] keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas
sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Peaaegu kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937 asutati Soka Gakkai, väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. Soka Gakkai õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda karmaseadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai põhjal loodi 1964 Komeito partei. Need koos püüavad edendada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito sai viimati 14,8% häältest ja 34 kohta 480-st alamkojas ning 23 kohta Ülemkoja 247-st.
annaabi.ee 
