Valisin enda referaadi teemaks “Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused”, kuna arvan, et nende õiguste ja kohustuste tundmine on tulevikus kasulik. Töötaja õigusi on kirjeldatud paljudes õigusaktides. Eestis valitseb põhimõte, et töötaja on töösuhte nõrgem pool. Töötaja töötingimused on riigi kontrolli all, see tähendab, et töötajal on alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinspektsiooni poole. Rasedatel ja last kasvatavatel vanematel on eriõigused. Materjali otsustasin otsida riigiteataja portaalist internetis. Informatsiooni otsisin Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Riigiteataja portaali ning töölepingu seadust lugedes leidsin hulgaliselt infot töötaja ja tööandja kohustuste ja õiguste kohta. Selles referaadis koondan kõik leitu ühte ning proovin leitud analüüsida. Eesti Vabariigi töölepingu paragrahv 15 ütleb, et töötaja on kohustatud:
Gripp saab edasi kanduda ka läbi metsikute loomade, näiteks läbi metssea, kes levitavad haigust erinevate seafarmide vahel. [16] Sead on ebatavalised, sest nad võivad olla nakatunud gripitüvedele, mis saavad tavaliselt nakatada kolme erinevat liiki: sead, linnud ja inimesed. See teeb sigadest peremeeslooma, kus gripiviirused võivad vahetada geene, mis toodavad uusi ja ohtlikke tüvesid. Linnugripi viiruse tüvi H3N2 on laialt levinud Hiinas kasvatavatel sigadel ja seda on avastatud ka Vietnamis. Teadlased leitsid Hiinas augustis 2004 H5N1 sigadel. [7] Sigadel- palavik, letargia, aevastamine, köha, hingamisraskused ja vähenenud söögiisu. Mõnel juhul infektsioon võib põhjustada aborti. Viirus põhjustab ka sigadel kaalulangust ja kehva kasvu, mis põhjustab majanduslikku kahju põllumajandustootjatele. Nakatunud sead võivad kaotada kuni 12 kilo kehakaalust kolme kuni nelja nädala jooksul. Suremus on tavaliselt madal (umbes 1-4%)
Katteviljatata karjamaa rajamine. Rasketehnika ja erosiooni töttu tekkinud tühikute parandamine. Reegli ja korrapärane karjatamine hooldus. Ülekarjatamine võib tekitada tühikuid. Korralik intesiivne väetamine soodustab kultuuride kasvu ja surub umbrohud alla. Otsene: Olemas mehaaniline, keemiline ja bioloogiline tõrje. Mehaaniline- umbrohud kitkustakse välja, torkimine, hävitamine mulla harimisega, on töökulu nõudvad. Keemiline tõrje- väga efektiivne, ohtlik haljassööda jaoks kasvatavatel aladel, vaadata preparaadi mõju kestvust. Luhtkastevarre mättaid võib hävitada kontsentreeritud lämmastikväetisisega. 1l jätkub 20 mättale. Mikroorganismid ülesehitamiseks vaja väetisi. Tekib kunstlik rammutukk, loomad söövad meesasti. Bioloogiline tõrje. Väetamisüsteemid Taimik erinev selletõttu väetamine keerulisem karjamaal kui heinamaal. Väetise õige vahekord tagab efektiivsuse, kõige tugevamat mõju rohumaadele avaldavad lämmastik ja orgaanilised väetised
arengut arvestades iseseisvalt tegutsema, muuhulgas selgitama lapsele, kuidas hoida oma tervist, kuidas ennast arendada ja kuidas vältida ohu- või riskiolukordi. Last kasvatavad ja lastega töötavad isikud on kohustatud lapse sellise abivajaduse ilmnemisel, mida ilma kõrvalise abita ei ole võimalik lahendada, pöörduma lastekaitsetöötaja poole ning tegema lapse abistamiseks koostööd lastekaitsetöötajaga. Lapse eest hoolitsemiseks ja lapse kasvatamiseks on last kasvatavatel ja lapsega töötavatel isikutel õigus saada õigeaegselt asjakohaseid ja abivajadustest lähtuvaid lastekaitse meetmeid riigilt või kohalikult omavalitsuselt. Üldhinnang LKSi eelnõus sisalduvatele meetmetele, LKS rakendamisega seonduvad riskid ja soovitused LKS eelnõus on esiplaanile seatud lapse õiguste ja heaolu kaitse. See tuleneb juba seaduse eesmärgist, milleks on lapse õiguste edendamine ja valdkondadeülene lastekaitse korraldamine lapse heaolu
Kehaplaan Lapse kehaplaan tähendab tema käsitlust kehast. See moodustub aistingute ja motoorsete tegevuste vahendusel. Väikelaps tajub keha eriliseks, on teadlik selle olemasolust. Kaheaastane oskab juba näidata oma selliseid kehaosasid nagu silmi, nina, suud, käsi, jalgu jne. Neljaaastane laps saab aru keha tegevusest ja võimalustest. Last kasvatavatel täiskasvanutel on suur mõju sellele, kuidas laps tajub iseennast füüsilise olendina. Hiljem liituvad sellele protsessile ühiskonna poolt pakutavad normid, mallid ja eelistused. Lapse seisukohalt on oluline, kuidas tema kehasse, selle tegevusse ja sooritustesse suhtutakse. Mängueas muutuvad sõbrad oluliseks. Füüsilisel välimusel ja sooritustel on mõju ka sotsiaalsetele suhetele
annaabi.ee 
