Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasvatasin" - 7 õppematerjali

Koome elevanti
2
rtf

Koome elevanti

Siis kahandan järjest igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Lõpetan. Jäänud augukese kinnitan lõngaotsa peites. Pea: Loon 18 silmust, koon 1113 rida, kahandan igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Koon lonti nii umbes 7cm. Lõpetan ja peidan lõngaotsa. Londiots las jääda lahtine, nagu toru või nii. Jalad heegeldan. Tegin seda nr 3 heegelnõelaga. Selleks, et mul meelde jääks, kui palju ma kasvatasin, hakkan kohe algusest lugema. Heegeldan kolm õhksimust ja ühendan need ringiks. Siis hakkan lugema: Esimesse kaks, teise kaks, kolmandasse kaks, neljandasse kaks..... Sellel elevandil 7ndasse kaks, niiet ringil on 10 kinnissilmust. Kõik jalad samamoodi. Et saada sama pikad, siis pikkust lihtsalt võrdlen kõrvutamise teel. Sobiv pikkus käes, siis jätan külgeõmblemiseks lõngasaba igale jalale taha. Sellel vantsil on jalad umbes 4cm pikad, aga võiks vist veits lühemadki olla.

Muu → Käsitöö
5 allalaadimist
Tomat ehk Pomme da amore
20
pptx

Tomat ehk Pomme da amore

ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Tomati sort “AZTEK” • sort, mida mina kasvatasin. • Varajane, madalakasvuline, rõdudel kasvatatav sort. • Vili kollane, ümmargune, väike, väga maitsev. • Kasvatamiseks rõdul, talveaias, kasvuhoones, akna laual. • Lihtne kasvatada – pole vaja siduda, võib mitte kärpida. • tomat sisaldab E-vitamiin ja C- vitamiin. • tumeroheliste lehtedega ja väga hea maitsega Kasvamis protsess • Algul sorteerisin paremad seemned halvematest ja istutasin maha seemned (7.03.2015).

Toit → Toitumise alused
14 allalaadimist
KOOTUD BEEBI KOMPLEKT
10
rtf

KOOTUD BEEBI KOMPLEKT

kudumist, kudusin 16 cm vastavalt lõikele. 2.3Esiosa Esiosale lõin 22 silmust ning kudusin 1:1 soonikkoes 2,5 cm, siis alustasin parempidiselt kudumist, kudusin 16 cm - vastavalt lõikele. Esiosa sisekülgedele kudusin 1:1 soonikkoes 2 cm. Kudusin nööpide kohad sisse. 2.4Varrukad Varrukad kudusin mõlemad korraga - lõin varrastele 34 silmust ja kudusin 1:1 soonikkoes 3 cm, siis alustasin parempidiselt kudumist ja iga 5 rea tagant kasvatasin mõlemalt poolt ühe silmuse juurde. Nii kudusin 12cm - vastavalt lõikele. 2.5Krae ja lõpetamine Kraele lõin 44 silmust ja kudusin 1:1 soonikkoes 3 cm. Õmblesin kampsuni osad kokku, pesin kampsuni läbi ja lisasin nööbid. 7 KOKKUVÕTE Beebikomplekti teevad eriliseks selle värvid. See materjal on mõeldud just beebidele. See on piisavalt soe, et kanda talvel ja heledad värvid peegeldavad suvel päikest tagasi.

Kultuur-Kunst → Kunst ja käsitöö
23 allalaadimist
Indiaanlased
8
doc

Indiaanlased

sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, valati rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit ­ pemmikan. Lisaks küttimisele tegeleti ka koriluse ja põlluharimisega. Indiaanlased kasvatasid ammu enne eurooplasi kartulit. Lisaks olid levinud veel mais, kõrvits ja päevalilled. Edelapiirkonna indiaanlase ­ zujid ­ viljelesid vahvelaiandust. Tänu sellele ainulaadsele peenrale kasvatasin nad meloneid, chili-paprikat, sibulaid, tomateid ja ravimtaimi. Kaladest püüti lõhet, sest need tungisid hiliskevadel sisemaa jõgedesse. Kalu aitasid püüda võrgid ja tõkked. Suurel Järvistul käidi kanuudega ning kalu püüti ahinguga. 5 Kui nad püüdisid kinni esimese lõhe, peeti tänupalve. Kala luud visati tagasi jõkke, kus need uskumiste kohaselt uuesti kalaks moondusid. 2.3 Elamud Paiksed indiaanlased elasid külas

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Tomatite kasv erikeskkondades
28
doc

Tomatite kasv erikeskkondades

(tmax = 350C ja tmin = 20,90C). 4.3 Katse tulemused toakeskkonnas Toatingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 45,5 cm (L max = 64,0 cm, Lmin = 11,6cm) ja keskmine juurdekasv vegetatsiooniperioodil (L) oli 52,4cm. 19 Toatingimustes kasvanud taimedel ei moodustunud ühtegi vilja. Katseaegne keskmine toatemperatuur (t) oli 24,70C (tmax = 270C ja tmin = 220C). 20 5 Arutelu Kasvatasin kolmes eritingimustes ühevanuseid ja ühest sordist tomatitaimi. Kasvutulemused olid üsna sarnased välistingimustes (Lisa 2) ning kasvuhoone tingimustes (Lisa 3), kuid toatingimustes (Lisa 4) taimed ei andnud soovitut tulemust. Sest tubane kliima oli taimede jaoks liiga ränk. Toas oli stabiilselt erakordselt kuum ning kuiv keskkond. See sai kahe tomatitaime jaoks otstavaks ning nad surid välja n-ö kõrbesid ära

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

Tee peal nad suudlevad. Tagasi Jansa juurde jõudes puhkeb tüli Zaiibiga, kes väidab, et J on tema tüdruku üle löönud. Kisades ja ropendades virutab ta J- le rusikaga näkku ja mitmed korrad kõhtu, kuni J põgeneb verisena ja paljajalu. Kuna võtmed ja telefon jäid Jansa juurde peab ta emale ukse taga kelle helistma. Ema on purjus ja üteb et koolist helistati ja miks ta ei öelnud, et tal oli direktsioon. Küsib miks J verine on? J püüab teda rahustada, aga ema - kas selleks ma sind kasvatasin?. J jälle vastu, et ema ei saa endagagi hakkama, rääkimatta J kasvatamisest. Selle peale ema pilk klaasistub ja pühib J laua asjadest puhtaks, nii et lamp puruneb, tõmbab tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0

Kirjandus → Kirjandus
136 allalaadimist
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Muistne Rooma asus ca 25km tiberi jõe kaldast, seal alal leidus ka soola. Rooma linn tekkis kui 8saj ühinesid latiinide ja sabiinide asulad, muistne rooma tekkis 7le künkale. Neis küngastest vanimad asustatud kohad olid: Palatinus, Kvirinaal ja Kapitoolium. Vanimad asustuse jäljed pärinevad Palatinusel, seal olid latiinid, järgmine oli Kvirinaal, seda asustasid sabiinid. Vanimad Rooma linna leiud on matused, leitud on nii laiba kui põletusmatuseid. Roomlased tegelesid põlluharimisega, kasvatasin nisu, viinamarju ning pidasid koduloomi, hiljem ka hobuseid. Rooma linna rajamise lugu on tugevate legendaarsete mõjudega. Populaarseim dateering on 753eKr, see daatum pärineb ajaloolaselt Varrolt. Arheoloogia kinnitab vaid seda, et 8saj eKr toimus Rooma alal erinevate asulate liitumine, on oletatud, et Rooma linnriigi tekkele avaldasid mõju etruskid, kellel oli oma linnriik olemas. Vanima pärimuse järgi pärinesid linna rajajad Troojast. Selle kohapealt oluline on

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun