Eesti muinasaja lõpul Muinasaja lõpul oli Eesti juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli KeskEestis ja viljakamatel aladel. Asustamata olid soised alad, kus olid kehvad põllumaad.Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõusnud kõrgele järjele. Põllupidamises kasutasime kolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvatasime suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed valmistasime ise
s cerevisiae sp 105 +5°C +20°C +35°C +50°C +5 °C +20°C +35°C +50°C Külvi skeem 2. Keskkonna pH-st ehk pH optimumi määramine · Tegime igast kultuurist 3 külvi erineva pH-ga vedelsöötmesse (5, 7 , 9) viies steriilse külviaasaga veidi biomass katseklaasi, jälgides järgnevat skeemi · Kasvatasime toatemperatuuril Saccharomyces cerevisiae Pseudomonas sp 105 Bacillus sp Ps 42 BakVev Bakter Seen iinipärte 2 r1 pH9 pH9 pH9
maadlus,jäähoki ja kalandus. Kus te kasvasite ? Milline oli teie koduümbruskond ? Kellega te koos kasvasite ? Millega te lapsepõlves tegeliste? Lapsepõlve aastad möödusid Tallinnas, kõik suved ma veetsin Viljandimaal, Kuninga külas, vanaema ja vanaisa juures. Kasvasin koos teiste lastega, kes elasid lähikonnas. Lapsepõlv möödus mängides, ujudes, metsas maasikal ja vaarikal käies. Tegime ka põllutöid, karjatasime loomi ja kasvatasime ka jäneseid. Kus koolis / koolides te õppisite ? Kas te õppisite hästi või halvasti ? Millised olid teie lemmikõppeained ? Kes olid teie kehalise kasvatuse õpetajad; mitu kehalise kasvatuse tundi teil nädalas oli ja mida te tundides tegite ? Millega sisustasite te oma vaba aega ja millised olid teie harrastused ? Milliseid spordiüritusi koolis ja kooliväliselt toimus ? Kas te oli spordipopulaarsuselt oma kaaslaste seas silmapaistev ?
toksiline. Kõige olulisem rakkude sulatamisel ongi kiirus ning eelsoojendatud söötmete kasutamine, et rakud ei satuks stressi. c. NIH3T3 rakud on pärit NIH Sveitsi hiire embrüost. Tegemist on rakuliiniga, st rakud on võimelised piiramatu arv kordi paljunema. Rakud sobivad kasvatamiseks kinnitunult plastikule või klaasile. Mikroskoobi all vaadates oli näha, et rakud paiknesid küllaltki tihedalt üksteise vastas ning olid pikliku kujuga. d. Rakke kasvatasime DMEM söötmes (sisaldab vett, soolasid, süsivesikuid, vitamiine, aminohappeid, valke ja peptiide, rasvhappeid ja lipiide, mikroelemente ja pH indikaatorit), sellele lisasime 10% veise loote seerumit (FBS), mis sisaldab samuti erinevaid toitaineid, ning PEST-i. FBS on vajalik, kuna kunstlikult valmistatud söötmes ei pruugi olla sobiv kogus vajalikke toitaineid, lisaks on odavam lisada söötmele seerumit, kui kõiki vajalikke toitaineid eraldi
Küll anti lurri, lõssi, jõusööta ja jahvatatud maisi. Vahepeal käisime nisuvargil põllul. Nisu keetsime ära ja sõime. Seal oli - 54 C pakast ja lund rinnuni. Sellise külmaga lasid isegi 15- 16 aastased poisid alla. Kui keegi haigeks jäi, mindi arsti juurde, aga kui see polnud võimalik, siis elas inimene selle läbi või siis suri. Matused olid lihtsad, tehti auk ja eriliste tseremooniat ei olnud. Suvi oli seal kuum. Siberis oli palju hunte. Siberis oli hea maa. Me kasvatasime tuvisid, et süüa saada, söödi ka vareseid. Pidasime kanu, sigasid. Sellest hoolimata oli sageli kõht tühi ja süüa oleks kogu aeg tahtnud. Mäletan, et ükskord unes nägin sööki, ärkasin üles ja küsisin süüa. Vend andis mulle tappa ja ütles, et emal on niigi raske ja nagunii pole kuskilt süüa saada! Siberis olles käis kord kuus meid vaatamas komandant. Piiranguid oli veel sellised, et kindlaksmääratud territooriumilt välja minna ei tohtinud. Passid võeti inimestelt ära