Ühelt poolt on see arusaadav kui sa ikka enamuse ajast tööl oled ja järjekordse kalli kingituse näol näed oma tütre või poja silmis tohutut tarka nägu, sest ta oskab hinnata kingitust, ei pruugi sa märgata, et liigne õigus ja vabadus on sellele silmapaarile veel liiast. Mida me aga nüüd kõikvõimalikest saadetest, uudistest, naabrinaistelt, ajakirjadest, eneseabi õpikutest ja netifoorumitest loeme ja näeme? Õpilastel on koolis õpiraskused, nad on kasvatamatud, tarbivad liiga vara mõnuaineid, joomine ja suitsetamine on üha noorematel probleemiks, vanematel ei ole aega lastega tegeleda, vanemad ei saagi oma lastega hakkama, sest neil on endal suhted sassis ja raha teenimise mure matab võime keskenduda kooliga seotud probleemidele. Koolidesse tekkis vajadus võtta tööle sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid, kes tegelevad küll näiliselt koolis toimuvate probleemidega, kuid mida on noored ju kaasa toonud kodust.
mängud, kui külast rohkem lapsi kokku tuleb. Lk. 25- Üleeile tuli linnast maaülema juurde arst ja leidis mu maas Lotte väikestega vallatlemas: mõned vähkresid mu peal, teised torkisid mind, mina aga kõdistasin neid, ja üheskoos käratsesime kõik kõvasti. Doktor ei pidanud seda arukale inimesele väärikaks- seda märkasin ma ta ninast. Mina aga ei lasknud ennast segada, ... hiljem linnas käies oli kurtnud doktor, et maaülema lapsed olid juba ennegi küllalt kasvatamatud, nüüd rikub see Werther nad täielikult ära. Lk. 54- Hakkan siinse olukorraga juba mõnevõrra leppima. Kõige parem on see, et tööd on küllalt, pealegi pakuvad mitmesugused inimesed, igasugused uued kujud, mu hingele kirevat vaatemängu. Lk. 56- Ühel jalutuskäigul õppisin tundma preili B-d, armastusväärset olendid, kes selles jäigas elus on säilitanud küllaltki palju loomulikkust. Vesteldes hakkasime üksteisele meeldima ja lahkumisel palusin ma luba teda külastada
teistele valu või kurbust edasi anda ei ole sobiv. Emotsionaalselt ekspressiivseid kultuure iseloomustab avatus, emotsionaalne pealetükkivus, paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti vajadus, vaidlemise armastus. Emotsionaalsed kultuurid väljendavad tundeid zestikuleerides, naerdes, rääkides harilikust valjema häälega ja kirglikumalt, puudutades seejuures sageli kaasvestlejat. Seetõttu tundub põhjaeurooplasele mõnikord, et nad on kasvatamatud ja agressiivsed. 4.1 KUIDAS TOIMUB KOHTUMINE VÕÕRA KULTUURIGA? Kõigil, kes pikemaks ajaks välismaale satuvad, tuleb ette probleeme ja läbielamisi, mis ei sõltu ainuüksi keeleoskusest. Võõras kultuur erineb vähemal või suuremal määral tuttavast ning sellega tuleb tahes või tahtmata kohaneda. Vastsündinul ei ole keelt ega kultuuri, kuid tal on kaasasündinud võime neid õppida. Kuulates, jäljendades ja lõpuks ise sõnu luues areneb lapse kõneoskus
(Tappe.N.A. 1999: 60). Tundub imelik, et just kirikuõpetaja. Arvan, et meil eestis pole selline asi veel nii aktsepteeritav, nii nagu ka indigolapsed. Kuid samas nii ruttu, kui me võtsime üle USA ´st burgerid ja coca-cola ning stressi ja depressiooni, nii võtame me ka varsti indigolapsed omaks. Meil olid ju need lapsed tegelikult juba ammu olemas, arvan, et samal ajal, kui USA´s aga meil olid nad lihtsalt teise nime all hüperaktiivsed ja kasvatamatud. Raviti, 17 kas vitsa või rihmaga. Kui käitumine täielikult käest läks, siis juba Puiatu või Kaagvere erikoolidega. Ning koolis pandi käitumine ,,mitte rahuldav". 2.1 Olla indigolapse vanem. See on keeruline roll ja pole vaja ei psühholoogi ega psühhiaatrit, et tuua päevavalgele see, et suurema osa oma vanemlikust käitumisest oleme õppinud oma vanematelt või