Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi
sissepääsemisel. Kooli range reziim ajas noore kunstniku koolist põgenema ja ta sõitis jänest Peterburgi sõitvasse laevaga, et minna õppima Peterburi Kunstiakadeemiasse. Adamson oli aga 14 aastane ja nooruse tõttu ei võetud teda sinna vastu. Kui ta kooli tagasi suundus sai ta põgenemise pärast rängalt karistada. Kuna Adamson teenis ülaltpidamise võis ta minna õppima ka Tallinna kreiskooli, aga ta pidi ikkagi kasvandikuna käima Toom Vaestekoolis. Aga kooli range reziimi pärast palus ta ema, et too ta sealt ära võtaks ja seda ema tegigi. 1870. aasta sügisel astus Adamson Tallinnasse Bergi puutöökotta ametit õppima. Tööpäev oli väga vaevarikas ja pikk. Sellepärast olid Adamsonile ainult pühapäevad vahelduseks, kuna sel päeval sai ta käia kirikutes. Tollele ajal olid kirikud rikkalikud oma ornamentidega ja neid uuris Adamson tähelepanelikult, seda näeb ka tema 1870. aastal töös ,,Aabel".
,,Orjakivi", ,,Röövli häätegu" ning sadismi ,,Sõida põlvkond. Jakob Pärn Rahvusliku liikumise aja põrgu!" J. Tamme mitmekülgne luulelooming, mis viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn pärineb Põhja- paremas osas tugineb rahvaluulele, peegeldab Tartumaalt. Kirjanduslikku tööd alustas Pärn juba huvitavalt alanud murranguid realismi eesti Tartu õpetajate seminari kasvandikuna. 1868. kirjanduses. Haava Anna 1864 -1957, Eesti NSV aastal kirjutas ta oma esimese raamatu «Mõistlik rahvakirjanik. H. noorusluules «Luuletused on majapidaja ja lastekasvataja», mis ilmus trükist põhiline armastuslüürika. Kogus «Lained» liituvad järgmisel aastal. Autori teistest praktilise sihiga sügavalt isikliku tundeväljendusega kirjatöödest võiks veel nimetada metoodilist
Mainitakse vaid, et esinesid “teisejärgulised solistid”, kuid hoolimata kesisest tasemest võtnud arvukas publik kontserdi hästi vastu. Huvitava faktina on seal kirjas, et bändi koosseisus oli elektriline orel, mille olemasolust Tallinnas 1930. aastail ei olnud seni mingeid konkreetseid andmeid. 1930. aastate lõpul Tartu Ratsarügemendi puhkpilliorkestris (dirigent Peterburi konservatooriumi haridusega Jüri Kuru (Niksmann)) orkestri kasvandikuna mänginud Heino Asper meenutab intervjuus siinkirjutajale, et 1940. aasta algul andis nende orkestri jazzband Vanemuises kontserdi. Kontserdi kava ta ei mäleta, kuid H. Asperi väitel mängisid nad trükitud nootidest. 199 Selle kontserdi kava on säilinud Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis R. Ritsingu kogus. Täpset asukohta ei saa lisada, kuna kogu on veel korrastamata (Kava vt lisa 9). 200
annaabi.ee 
