direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Direktiivi lisas tuuakse automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Kuna kasutustasu ei ole kohustuslik, siis Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud. Eesti õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas praeguse parkimistasu sarnase avalik- õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, millest laekuvat raha kasutatakse vastava infrastruktuuri käitamiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu tuleks maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju konkreetne sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Vedajad, kes
moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega. (Rahandusministeerium, 2012). Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid osaliselt. Direktiiv puudutav üldiselt automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Välja tuuakse direktiivides ka automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud, sest üldiselt ei ole need kohustuslikud. Siinses õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas parkimistasu sarnase avalik-õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, sellest tulenevat raha kasutatakse siis vastavalt inrastruktuuri käitmiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu mõte on maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju otsene sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Need veokid, kes kasutavad
Mis eristab neid mitteavalikest? EVR Cargo, Estonian Railway Services E.R.S, Edelaraudtee 7. Nimeta Eestis tegutsevad avaliku raudteeinfrastruktuuri majandajad. Mis eristab neid mitteavalikest? AS Eesti raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS 8. Millega on põhjendatud riigi toetuse vajadus inframajandajale Eestis? Riigil on kohustus tagada raudtee infrastruktuuri toimimine, sest see võimaldab vedaja jaoks infrastruktuuri kasutustasude püsimise riiklike piirmäärade raames. 9. Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks. AS EVR Cargo on oma veotingimused väljatöötanud arvestusega, et minimaalne veetav kaubakogus on 35 tonni ja veokaugus ületab 101 kilomeetrit. Mida need reeglid sisuliselt tähendavad? Kas alla nende parameetrite ei saagi vedada? See tähendab, et need kogused on minimaalsed, mille ees peab igal juhul maksma. Saab ka
on kõige suuremad tehnilised piirangud ning seda tuleks kasutada ainult erandjuhtudel, kui eraldi 1435 mm rööbastee tegemine ei ole võimalik. (AECOM 2011) 8 Rail Balticu lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25 kV vahelduspingel. Kuna mitmel juba olemasoleval lõigul kasutatakse 3 kV alalispinget, siis võib osutuda vajalikuks ka kahe toitepingega veeremi kasutamine. (AECOM 2011) AECOM pakkus välja kasutustasude taseme, mille korral oleksid nii reisijateveo- kui kaubaveoteenused kasumlikud: reisijateveooperaatoril kujunes hinnaks 3,95 eurot rongi kilomeetri kohta ning kaubaveooperaatoril 5,92 eurot rongi kilomeetri kohta. (AECOM 2011) AECOMi arvutuste kohaselt peaks Rail Balticu infrastruktuuri rajamisel Euroopa Liidu poolne toetus Balti riikide osas olema 2,07 miljardit eurot, millest Eesti investeeringute osa oleks 600,3
annaabi.ee 
