kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu ja finantstulu Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase
kasutusrendilepinguteks, kuid juhul kui need vastavad juhendis RTJ 9 kirjeldatud kapitalirendi kriteeriumitele, kajastatakse neid raamatupidamises ja aruannetes kui kapitalirendilepinguid. Nagu muude varade rendid, liigitatakse ka maa ja ehitiste rendid kapitalirentideks ja kasutusrentideks. Maad ja ehitisi vaadeldakse rentide klassifitseerimisel eraldi osadena. Juhul kui maa kasuliku eluiga on piiramatu, klassifitseeritakse maad puudutav osa rendist kasutusrendiks. Rendileandja kajastab kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule, mistõttu rendileandja eemaldab väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega (ehk «kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga»). Kapitalirendinõue («kapitalirenti tehtud netoinvesteering») võrdub
Olenevalt liisingu tüübist saab rentija hiljem vara omanikuks või tagastab selle rentijale. Vara liisijaks võib olla ka müüja. Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga. Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt: · sõidukid, · arvutustehnika, · seadmed, · kinnisvara. Liisinguliike on mitmeid. Kõige üldisemalt võib liisinguliigid jaotada kasutusrendiks ja kapitalirendiks. Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik. Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi
Olenevalt liisingu tüübist saab rentija hiljem vara omanikuks või tagastab selle rentijale. Vara liisijaks võib olla ka müüja. Sellisel juhul on tegemist otsese liisinguga. Kui aga müüja ja ostja vahel on veel liisingufirma, siis on tegemist kaudse liisinguga. Liisingu peamisteks objektideks on tavaliselt: · sõidukid, · arvutustehnika, · seadmed, · kinnisvara. Liisinguliike on mitmeid. Kõige üldisemalt võib liisinguliigid jaotada kasutusrendiks ja kapitalirendiks. Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik. Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi
annaabi.ee 
