Sõiduki vanus võib liisingutähtaja lõppemise ajaks olla kuni 15 aastat vana ning tähtaeg kuni 5 aastat. Swedbank pakub erinevaid võimalusi auto liisimiseks. Kapitalirendi korral saab liisingutähtaja lõppedes liisitava vara omanikuks. Kasutusrent lõppedes on kliendil võimalus võimalus liisinguese müüjale tagastada, jääkväärtusega välja osta või taotleda jääkväärtusele kapitalirendi lepingu sõlmimist. 12 Kasutusrendiga saab sõidukit soetada vaid juhul, kui vara müüja on Swedbanki koostööpartner, kes on valmis tähtaja lõppedes sõiduki tagasi ostma. Järelmaksuga saate soetada sõiduki eraisikult ja ettevõttelt, mis ei ole käibemaksukohuslane. Liisinguperioodi lõppemisel saate vara omanikuks. SEB pakub kahte erinevat tüüpi autoliisingut. Kapitalirent või kapitalirent jäägiga sobib, kui on soov saada auto omanikuks. Kapitalirent sobib ka juhul, kui tahate liisida autot, millele käibemaksu
ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel. Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele». Kapitalirendiga seotud intressikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist. 7 Lisades avalikustav informatsioon Rendileandjad ja rentnikud avalikustavad aastaaruande lisades kapitalirendi nõuete ja
Analoogsed kanded teeb AS Jääkaru ka järgmiste maksete tähtpäeval ja järgnevate majandusaastate lõpul. Kui tegemist on müük-tagasirentimisega, kus tagasirentimine on kasutusrentimine, kajastatakse müügitehingu tulum/kadum üldjuhul viivitamatult (IAS 17 p. 61 ja RTJ 9 p. 41). Kasutusrentimine Kasutusrendileping annab rentnikule õiguse vara kasutamiseks teatud perioodil, kuid vara jääb renditaja omandusse. Rentnik ei kapitaliseeri renditud vara ning tal ei teki vara kasutusrendiga seonduvalt kapitaliseeritud kohustisi. Kasutusrendikulu/tulu kajastatakse üldjuhul lineaarselt, isegi siis, kui maksed ei toimu ühtlaselt. Rentnik arvutab arvestusperioodi rendikulu lepingutingimustest tulenevalt. Kui renditaja nõuab ettemaksu, siis kirjendab rentnik ettemaksu: D: ettemakstud rendikulu K: pangakonto Majandusaasta lõpul korrigeerib rentnik ettemaksu perioodi kulu summas: D: kasutusrendikulu K: ettemakstud rendikulu Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi
2.7.37. Kalle soovib liisida 20 000 EURi maksva auto, tehes esimese osamakse, mis moodustab 10% auto maksumusest. Kasutades Swedbanga ja SEB panga „Autoliisingu kalkulaatorit“, teha kindlaks igakuise makse suurus, kui intressimäär on 6% ja tegemist on a) jäägita kapitalirendiga, b) jäägiga kapitalirendiga, kus jääkväärtus on 30%, c) järelmaksuga jäägita, d) järelmaksuga jääkväärtusega 30% auto väärtusest, e) kasutusrendiga. 2.7.38. Ülesande 2.7.37 andmetel teha kindlaks, kui palju iga erinevat tüüpi liisingu korral muutub igakuise makse suurus, kui a) esimese osamakse suurust suurendada 5% võrra auto maksumusest, b) auto jääkväärtust vähendada 10%, c) intressimäära suurendada 2% võrra. 110 Juhtudel a) ja b) määrata, kui palju iga erinevat tüüpi liisingu korral muutusid
annaabi.ee 
