Juhul, kui normkoormus määratakse statistiliste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. 23. Nimetage kaks kohakindlat kasutusseadet. Liftid, kandevseinad, elektriseadmed. 24. Defineerige mõiste kvaasistaatiline koormus. Dünaamiline koormus on teisendatud ümber ekvivalentseks staatiliseks koormuseks. 25. Millistele kriteeriumitele kontrollitakse konstruktsiooni kasutuspiirseisundis? Deformatsioonid, mis mõjutavad välimust, kasutajate mugavust või konstruktsiooni funktsioneerimist (kaasa arvatud masinate ja kommunikatsioonide funktsioneerimine), või mis kahjustavad viimistlust või mittekandvaid elemente; Vibratsioon, mis põhjustab inimestel ebamugavustunnet või piirab konstruktsiooni normaalset funktsioneerimist; Kahjustused, mis mõjuvad ebasoodsalt välimusele, kestvusele või konstruktsiooni funktsioneerimisele. 26. Nimetage 3 ehitusprojektile esitatavat nõuet
150 ⇒ χ ¿ =0.15 ´λ 2¿ 2.5852 Φ¿ =0.5 [ 1+α ¿ ⋅ ( ´λ ¿ −0.4 )+ 0.75 ⋅ ´λ¿ ]=¿ ❑ 2 ¿ 0.5 [ 1+ 0.34 ⋅ ( 2.585−0.4 ) +0.75 ⋅2.5852 ]=3.377 Kiivekandevõime f 355 M b , Rd= χ ¿ ⋅W pl , y ⋅ y =0.15 ⋅2562 ⋅103 ⋅ =136.4 kNm< M Ed =154 kNm γM1 1.0 Tala stabiilsus tuulkoormuse domineerides ei ole tagatud. Kasutuspiirseisundis (lumi domineerib) - Piirläbipaine L/250 (kasutuspiirseisundi tavaline kombinatsioon) 21000 δ lub= =84 mm 250 4 4 5 pl 5 ⋅13 ⋅21000 δ max= = =347.8 mm 384 ⋅ E ⋅ I 384 ⋅ 210000⋅ 45070⋅10 4 Läbipainde piirsuurus ei ole tagatud.
Nihkemoodul Gmean 500 560 630 690 750 810 G0.05 350 370 420 460 500 540 Tihedused kg/m3 Tihedus gk 310 320 340 350 380 400 gmean 370 380 410 420 460 480 Märkus: Kasutuspiirseisundis kasutatakse Emean, kandepiirseisundis E0,05 Puitmaterjali mahukaal on enamasti 500-600 kg/m2, vineeril 700kg/m2. Kuivatatud tugevussorteeritud saematerjal: 45×95, 45×120, 45×145, 45×195, 45×220 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 6/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Liimpuit GL Tugevusklass GL24h GL28h GL32h GL36h GL24c GL28c GL32c GL36c
2.1 Raami sisejõud omakaalu koormusest 8 9 4.2.2 Raami sisejõud lumekoormusest 10 11 4.2.3 Raami sisejõud tuulekoormusest seintele 12 13 5 RAAMI KATUSETALA ARVUTUS Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): - KK1: Omakaal + Lumekoormus (kandepiirseisund) - KK2: Omakaal + tõstev tuulekoormus (kandepiirseisund) Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5.2 Katusetala ristlõike valik ja tugevusarvutus Valisin esialgseks tala kõrguseks: I-tala kõrgusega .
Juhul, kui normikoormus määratakse statistiliste meetoditega,siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel. Normikoormusi kasutatakse piirseisundite meetodi puhul; · staatilised koormused: koormused, mis ei tekita konstruktsioonile vi tema osadele olulist kiirendust; · tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvutamisel (taastuvas) kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mida võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada; · töökindlus: üldmõiste, mis hõlmab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. Projekteerimise alused 12 (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: · materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis
väiksem kui 1. Kasutuspiirseisundi puhul on kõik m = 1. 3.3. KOORMUSED. OSAVARUTEGURID. Koormusena tuleb vundamendi arvutustes arvesse võtta nii hoonelt tulevad koormused (kaasa arvatud vundamendi enda kaal) kui ka pinnase omakaal (arvestades pinnasevee mõju). Kandepiirseisundis on kõigi omakaalukoormuste osavaruteguriks G = 1,0 ning kasuskoormuse osavaruteguriks on Q = 1,3. Kasutuspiirseisundis on nii omakaalu osavarutegur G = 1,0 kui ka kasuskoormuse osavarutegur Q = 1,0. Nii kande- kui ka kasutuspiirseisundis tuleb arvesse võtta ka pinna suurusest tulenev vähendustegur A ning korruste arvust tulenev vähendustegur n. A = c * 0 + 0 / < 1,0 kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 on kombinatsioonitegur. n = ( 2 + (n 2)* 0 ) / n kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruste arv; 0 on kombinatsioonitegur.
Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune. Kasutuspiirseisundis, näiteis läbipaindele võivad nad siiski mõju avaldada mingis ristlõike osas jõuavad summaarsed pinged voolavuspiirini varem ja seetõttu deformatsioonid suurenevad. Ka väsimustugevust võivad algpinged märkimisväärselt vähendada. Algpingeid saab vähendada termilise töötlemisega. Teras 1 9 Normaaljõuga koormatud elemente Paindega koormatud elemente Joon
- normkoormus: koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statisti- liste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel, - staatiline koormus: koormus, mis ei tekita konstruktsioonile või tema osadele olulist kii- rendust; - tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvu- tamisel kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mil- list võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada, - töökindlus: üldmõiste, mis hõ1mab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: - materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse norma- tiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M,
25 2.2 Koormuste varutegurid Alalised koormused: G = 1.20 Muutuvad koormused: Q = 1.50 2.3 Koormuste kombinatsioonioonid Koormuskombinatsioon kandepiirseisundis: j G, j Gk , j + Q ,1 Q k ,1 + i> 1 Q ,i 0,i Q k ,i Koormuskombinatsioon kasutuspiirseisundis: Normatiivne koormuskombinatsioon: Tavaline koormuskombinatsioon: G k, j + Q k ,1 + i> 1 0,i Qk ,i G k, j + 1,1 Q k ,1 + i>1 2,i Q k ,i
annaabi.ee 
