Koormuskombinatsioon kandepiirseisundis: ∑γ j G , j ⋅ Gk , j + γ Q ,1 ⋅ Qk ,1 + ∑γ i> 1 Q ,i ⋅ ψ 0 ,i ⋅ Qk ,i Materjali arvutuslik tugevus: k mod ⋅ Xk Xd = γM Xk – materjali tugevusomaduse normväärtus γM – materjali osavarutegur kmod – koormuse kestust ja kasutusklassi (niiskust) arvestav deformatsioonitegur Materjali osavaruteguri γM soovitatavad väärtused: Materjal γM Monoliitpuit, MDF, puitlaast- ja kiudplaadid 1,3 Lamell-liimpuit 1,25 Spoonliimpuit, vineer, orienteeritud laastuga plaat (OSB) 1,2
Puidusöe kasutamine Puidusütt on kasutatud mitmetel elualadel (joonis 1.10) alates kodusest majapidamisest kuni sõjanduseni. Praegu kasutatakse puidusütt peamiselt gaaside ja vedelike imamiseks, joonistamiseks, ravimitööstuses ja toidulisandina, metallurgias (kvaliteetse terase valmistamisel), grillimisel nii kodus kui restoranis. Kuid puusütt on hakatud kasutama ka elektri- ja soojusenergia tootmiseks elektrijaamades. Kasutusalade järgi võib puusöe jagada kolme kasutusklassi: Grillsüsi (valmistatud lehtpuu puidust) Tehnoloogiline süsi (puuliik ei ole reeglina oluline) Metallurgia (kvaliteet terase tootmiseks) Energeetikas (kütusena) Silikoonide tootmisel Elektroonika komponentides Aktiveeritud süsi (kasutatakse ainult kase-, lepa-, või pöögisütt, puuliigid, milles on rohkesti vaiku, ei sobi aktiivsöe tootmiseks) (Rozen 1958). Meditsiinis
4 deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% ning mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas (puidu tasakaaluniiskus sel juhul ). Teise kasutusklassi korral on parameetrid järgmised: 20oC ja 85%. Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormides on selgelt öeldud, et projekteerimisel tuleb kasutada standarditele EN 338 ja EVS-EN 1194:2000 vastavaid saematerjali ja liimpuidu tugevusklasse). Nendes standardites esitatakse iga tugevusklassi kohta normtugevuse, -jäikuse ja -tiheduse väärtused. Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse
need on tugevasti kivised ja rähksed ning liigniisked mullad ja kallaklikud maad. Küllalt sageli määrab just muldade haritavus nende maade praktilise kasutamise. Viimasel ajal on hakatud edukalt rakendama minimeeritud mullaharimist, mis parandab ka vähese harimiskindluse ja raskelt haritavate muldade kasutamisvõimalusi. Euroopa mullabüroo soovituse kohaselt liigitatakse maa selle potentsiaali ja põllukultuuride kasvatamise piirangute alusel kaheksasse kasutusklassi. Allpool on esitatud nende kasutusklasside kirjeldus: · I klassi maade kasutuspiirangud on ebaolulised; · II klassi maade kasutuspiirangud on mõõdukad, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut või nõuavad mõõdukaid kaitsemeetmeid; · III klassi maade kasutuspiirangud on ranged, need piiravad kultiveeritavate taimede valikut, nõuavad erilisi kaitsemeetmeid või mõlemat samaaegselt;
annaabi.ee 
