Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vältel päeva pikkus enam-vähem ühesugune. See tähendab, et troopilistes tingimustes on taimed kohastunud lühikese päevaga (ca 12 h) ja neid nimetatakse nn lühipäevataimedeks. Parasvöötmes ulatub taimede vegetatsiooni ajal (suvel) päeva pikkus kuni 18. valgetunnini ja sellega kohastunud taimi nimetatakse nn pikapäevataimedeks. 2 .Temperatuur Kõikidele organismidele on temperatuur oluline. 1) Vesi peab olema kasutatav. Alla 0 kraadi on vesi kasutamatu. 2) Organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kulgemiseks teatud temperatuuri. Mõlema puhul on ka erandeid. Temperatuur looduses on otseses seoses päikesekiirguse hulgaga. Parasvöötmes on astronoomilise aastaaja ja benoloogilise aastaaja vahel teatud nihe, enamasti meie laiuskraadil umbes üks kuu. Sõltuvalt laiuskraadist käituvad organismid erinevalt. Lähistroopilistes vööndites kaitstakse organismi liigse päikesekiirguse eest. Organismidel on selleks rida
BALLAST BONUS - tühisõiduhüvitis BAREBOAT /DEMISE CHARTER - laevapereta laev/ laeva laevapereta prahtimise leping BEFORE BREAKING BULK – enne lossimise alustamist BERTH – kai/sadamasild BERTH CHARTER – liinileping/liinivedu BOTH ENDS - lastimise ja lossimise sadam(ad) BRACKISH WATER ARRIVAL DRAFT - saabumissüvis riimvees BREAKBULK - lossimise alustamine BREAKING BULK – lossimise alusamine BROKEN STOWAGE - (lasti) vaegpaigutus, kasutamatu lastiruum (lasti omaduste tõttu) BROKERAGE – nö laevamaakler BUNDLING – komplekteerimine BUNKER ADJUSTMENT FACTOR - kütusehinna kooskõlastustegur BUNKERS – laoruum, kus hoitakse katelde kütmiseks vajalikku sütt/ laeva kütusevaru CANCELLING DATE - tühistamiskuupäev CERTIFICATE OF ORIGIN - päritolusertifikaat COMMENCEMNT OF LAYTIME - puhkuse algus. Laytime on ajavahemik, mille jooksul omanik teeb
Töö Elektriväljas A = Fs * cosa mehaanilise töö valem. A = qE*s saab arvutada tööd homogeenses väljas. (reaalsuses valem on kasutamatu, ei saa mõõta laengut, elektrivälja tugevust) Potentsiaalne väli töö ei sõltu trajektoori kujust.(tähtis on nihe) Potensiaal võime teha midagi, Potentsiaalne energia tekib vastastikmõjust. E jõud (fii) energia, töö W W (fii) = q näitab kui suur on mingis punktis energia (fii)= E*s Ekvipotensiaalpind samatasalised pinnad Tähtis on potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahe tähis on U PINGE! Fii1-fii2 = U Pinget nimetatakse potentsiaalide vaheks
affluent rikkus, küllus frugal säästlik, kokkuhoidlik divide up jaotuma, jagunema overlap üle kattuma, ülekattumine anticipation prognoosimine, ennetamine, ettejõudmine Lk 36 offspring järeltulijad vital concern rahvastiku koondis brief tellimus, kohtuasja lühikokkuvõte, tellimus mature aeguma, tasumisele kuuluv, tähtajale lähenema strike streik, streikima, soodsat tehingut sooritama unavailable mittekasutatav, kasutamatu, mitte saadaval, kättesaamatu revise läbi/üle vaatama, kohendama, parandama mandate mandaat, volitus, volikiri, korraldus, käsk Lk 37 participate osa saama, osalema capable võimeline, suutlikus, võimekas nominee kandisaat, nominant, kandideerija serve teenima, teenindama, dokumente kätte toimetama, hooldama approve ametlikult heaks kiitma, tunnustama, kinnitama convince veenduma
turvalilsus, ajaline ja ruumiline kiirus, töökindlus, kasutajaliides, välja töötamise aeg, hind, maintainability(süsteem peab olema selline, et seda on kerge ümber häälestada. Kui süsteem on tehtud nii, et muudatusi on raske ellu viia, siis see sattub süsteemi saatuslikuks , installimine jne). (nt. Peab teenindama 1000 üheaegset kasutajat, Peab olema kättesaadav välisvõrgus, Peab saama kasutada õues päikese käes). Süsteem võib tätma funktsioone, aga võib olla kasutamatu. Väljatöötlemise nõuded – nt hind. Kui meil on lõpmatult raha, siis me võime ülihea süsteemi teha. Aga see on nii kallis, et keegi ei telli seda hinna pärast. Kõik on hea, kvaliteedi ja funktsionaalsed nõuded on täidetud, aga tegelikult seda keegi ei osta. Erinevatel osapooltel on erinevad nõuded. Nõuete kaevandamise protsess: Miks -> Mida -> Kellele. Millist probleemi me selle projektiga lahendame? Kas „MIDA“ on defineeritud? Kas „Kellele“ on tegelik
sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal läbis väina Vene teenistuses taanlane Vitus Bering, andes sellele oma nime. Tegelikke looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi Kanada arktilise saarestiku. Taani kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu praktiliselt kasutamatu. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tekkis eurooplastel huvi uue mandri vastu. 1788.
annaabi.ee 
