PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna samal ajal paljude erinevate arhitektuuride poolt. Debianiga on võimalik kaasa saada üle ...
· On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline · Graafilisest kasutajaliidesest lihtsam,kui on piisavalt teadmisi Graafiline kasutajaliides-saab kasutada käskude andmiseks nii klaviatuuri kui ka hiirt · Tava kasutaja jaoks mugavam ja inuitiivsem · Info võib olla laialivalguv ja raskesti haaratav · Töö aeglasem kui mittegraafilises kasutajaliideses · Nõuab rohkem arvuti ressursse · Töö toimub akendes,korraga aktiivne olla vaid 1aken,iga programm võib töö jooksul avada ühe või mitu akent · Programm lõpetab töö,kui viimane aken on sulgenud
Apple Inc tegevjuht. Varem on Steve töötanud tegevjuhina Pixar Animation Studios ning on nüüd selle suuromanik, Steve on veel ka Walt Disney juhatuse liige. 1970ndate lõpus Steven Paul Jobs, Steve Wozniak, Mike Markkula ja teised projekteerisid ning arendasid ja turustasid mõned esimesed kaubanduslikult edukad personaalarvutid, mida nad kutsusid Apple II. Hiljem kutsuti seda Macintoshiks. Jobs oli sellest meeskonnast esimene kes märkas äripotentsiaali hiire juhitud graafilisest kasutajaliidesest. Pärast kaotatud võimuvõitlust Jobs lahkus Apple'st 1985ndal aastal ja asus tööle NeXT'is( see on arvuti platvormi ehitus või kujundus firma). Pärast seda kui NeXT oli Apple välja ostnud(1985. aastal) asus Jobs tagasi tööle Apple's. Aastal 1986 omandas Jobs arvutigraafika jagamise Lucasfilm Ltd, mis oli loodud nagu Pixar Animation Studios. Jobs oli Lucasfilm'i tegevjuht ja suuraktsionär kuni selle mahamüümiseni Walt Dinsey'le. Jobs on praegu Walt Disney Company nõukogus liige.
eetikamõistete allakäik. müügikäibe ja müügi makroanalüüs läbimüügi andmete detailne uurimine turunduse tõhususe hindamiseks (sales volume analysis) normatiivne analüüs majandusprobleemide analüüs, mille abil hinnatakse majanduse seisu võrreldes teatud etteantud normidega või kriteeriumitega OLAP (online analytic protsessing) mitmedimensiooniline andmebaas ,,kuubipuu" põhimõttel, mida analüüsi eesmärgil kasutavad suuremad ettevõtted. Koosneb kasutajaliidesest, OLAP serverist ja algandmete kogudest (andmeaitadest). operatsioon(i)analüüs matemaatiliste mudelite kasutamine väljavaatega luua kvantitatiivne baas taotletavate eesmärkide optimaalse lahenduseni jõudmiseks (operations research) optimeerimine mingi majandusliku või muu protsessi jaoks parima teostusviisi või juhtimisstrateegia leidmine (optimization) osatasakaalu analüüs üksikute otsustusüksuste (nt isikute või ettevõtete) ja
kasutajaeesmärgi kohta. Kasutusjuhtu nimetatakse sarnaselt eesmärgile, nt Eesmärk: töödelda müüki, UseCase: Töötle müüki. Oluline erand, mis rikub eesmärk - kasutusjuht üks-ühele vastavust on CRUD (create, retrieve, update, delete), nt Halda Isikuid, kus üks kasutusjuht täidab esinevaid eesmärke: “redigeeri isikut”, “kustuta isik” jne. 12. Sisuline stiil Kirjuta kasutusjuhud sisulises stiilis, hoia kasutajaliidesest eemale ning keskendu tegutseja kavatsustele. Kavatsus (intention, intent) ja eesmärk (goal) on sarnased. (Ahah???) Tegutseja kavatsuste sammude all kasutusjuhus tuleks mõelda selle kasutusjuhu allfunktsioonide või tegevussammude eesmärkidest. Sisuline vs Konkreetne - konkreetses on kasutajaliidese disainiotsused (aknad, eksaanielemendid, navigeerimine jne) kirjutatud kasutusjuhu teksti sisse. Sellised
hõlmates organisatsiooni kõiki andmeressursse. Väga üldistades võib väita, et andmelao eesmärk on "toita" otsustajaid informatsiooniga, mis aitab otsustajatel langetada kvaliteetsemaid otsuseid õigeaegselt. Andmeladu (andmeait) ehk data warehouse koosneb reeglina neljast kihist: 1. Relatsioonilisest andmebaasist 2. Andmelaaduritest 3. Mitmemõõtmelisest andmebaasist (OLAP cubes) 4. Andmelao kasutajaliidesest Mõnikord lisatakse antud loetelusse veel "meta-andmebaas", ehk kus hoitakse siis andmeid andmete kohta. See on väga oluline suuremate andmelao rakenduste puhul, kus on vajadus kiirelt ja operatiivselt andmesisendeid muuta ilma suurema lisatööta andmelaadurites. Andmeladu ettevõttes tähendab reeglina erinevate andmelettide (data mart) kogumit. Iga andmelett teenindab teatavat üksust või teatavat juhtimisvaldkonda.
juhul tuleb klass kuulutada abstraktseks. · Üks klass võib realiseerida mitu liidest, kusjuures liidesed võivad sisaldada sama meetodit · Liidesel võib olla alamliideseid, oma hierarhia · Liideses deklareeritud: meetodid on piiritlejatega public abstract konstandid piiritlejatega public static final Näide piiritlejad interface LiideseNimi { // Konstantide deklaratsioonid // Meetodite signatuurid 6. Loeng Liidesed, Polümorfism, natuke kasutajaliidesest Näide public class A { int a; A(int a){ public class TestABC { this.a = a; public static void } main(String[] args) { void meetoda(){ A a1 = new A(17); System.out.println("Olen A a1.meetoda();
Millistest komponentidest koosneb andmebaasiliides? Andmebaasi projekteerimine eeldab ka andmebaasi kasutavate/uuendavate rakenduste projekteerimist (disaini). Andmebaasi rakendustena vaatame praegu lihtsaid registri tüüpi rakendusi, mis realiseerivad elementaarseid andmete registreerimise ja päringu protsesse (teenuseid). Viimaseid käsitleme andmebaasiliidestena. Andmebaasiliides koosneb kasutajaliidesest (ekraanivorm, report) ning kasutajaliidese (sündmuste) kaudu käivitatavatest andmebaasi operatsioonidest (päringud ja andmeuuendused, transaktsioonid). Lihtsa registritüüpi rakenduse kihid: Millised on töölaua- ja serveri andmebaasisüsteemide sarnasused ja erinevused? Andmebaasisüsteemid võib empiiriliselt jagada kaheks: lokaalsed nn. desktop-andmebaasisüsteemid. suuremad nn. serveri-andmebaasisüsteemid.
annaabi.ee 
