Herbitsiide on nii üldhävitavaid, mis surmavad kogu taimestiku kui ka valiva toimega, mis on suunatud kindlatele taimedele. Üldhävitavate herbitsiidide levinuim toimeaine on glüfosaat.[1] 3.2 Putukatõrje Putukaid ilma kemikaalideta väga tõrjuda ei saagi, mahepõllunduses kasutatakse näiteks kahjurite käsitsi ära noppimist taimedelt või külvatakse kultuuridega koos maha näiteks taimi, mille lõhn tõrjub teatud kahjureid või loob sobiva keskkonna kasurite eluks. Valdavalt tõrjutakse putukaid siiski taimedele mürke pritsides, siin ja ka muudel pritsimistel tuleb silmas pidada, et viimase pritsimise ja saagikoristuse vaheline aeg oleks võimalikult pikk, et kemikaalid ei satuks läbi viljade lõpptarbijateni. Insektisiide on samuti nii kontaktseid, mis mõjuvad kokkupuutel putukaga või süsteemseid. Süsteemsete kahjuritõrjevahendite puhul kantakse insektitsiid mullapinnale, kus see veega kandub läbi juurde taimesse. Kui putukas
just mitmekesistemates elupaikades. Üldiselt looduslik mitmekesisus omab mitmeid eeliseid kultuurtaimede tasandil. Talu või farmi tasandil looduslikul mitmekesisusel on teistsugused väärtused kui ühe põllu tasemel. Näiteks saab looduslikku mitmekesisust suurendada ühe kultuurtaime ridade vahel teist kultuurtaime kasvatades. Loodusliku mitmekesisuse kasu maastiku tasandil tekib põllusaartest ja looduslikest ribadest põldude vahel, kus on leitud suurimad kasurite populatsioonid ja need pakuvad ka looduskaitselisi väärtuseid. Paljud linnud ja pisiimetajad kasutavad neid, aga ka rohuseid põlluservasid, oma elupaikadena. Need alad pakuvad neile mitmekesist selgrootutest ja taimedest koosnevat toidulauda (Gurr et al. 2003). Mullaorganismide looduslik mitmekesisus Mullastiku looduslik mitmekesisus omab majanduslikust vaatevinklist nii otsest (organismid ja/või nende elutegevuse produktid) kui kaudset mõju (organismide tegevuste pika-ajaline tulem)
õigeaegselt ning seejärel teostada ka pidevat kontrolli, et haigusi ja kahjureid massilist levikut ennetada. Maasikapeenart ei rajata, kuhu juhtub. Tuleks leida päikesepaisteline, soovitavalt tuulte eest hästi varjatud kasvupaik, kus maapind on tasase reljeefiga. Ka liiga madal koht ei sobi - seal jäävad taimed kevadel liiga kauaks vee alla ja ka öökülmade oht on suurem. (www.maasikad.ee) · Tuleks soodustada kasurite levikut põldude ääres. Selleks peaks jätma põldude äärde ca 3m ääred, kus saavad kasurid tegutseda 4 3. Agrotehnilised võtted Nendega tagatakse taimedele nende kasvuks ja arenguks soodsaimad tingimused, mille tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega.
Õige harimine parandab mulla mikrobioloogilst aktiivsust. Samas ei tohiks ka üle harida ning valed harimisvõttes on kindlasti pigem kahjulikud kui kasulikud. Veel kasutatakse ennetamiseks näiteks leegitamist. Selle põhimõte seisneb selles, et umbrohi kuivab mõne päevaga ära kui kasutatakse propaani ning gaasileek suunatakse kiiresti üe umbrohtude. Negavtiivseks küljeks leegitamisel on elavate organismide hävitaine, sealhulgas kasurite. Kasulik tegevus on ka pimedas harimine. Umbrohtude tärkamine on 40-50% väiksem kui päevavalgel. Ainuke probleem on selles, et kellele ikka meeldiks öösel põllul töötada. Eesti suved on niigi valged ning pimedat aega on väga vähe ning samuti hilja öösel. Samas kasutatakse ka päevasel ajal ühte pimeduse meetodit, nimelt kaetakse harimisriistad valgust mitteläbilaskva riidega. Samuti tuleb kasuks multsimine. Tänu sellele suureneb orgaanilise aine hulk mullas.
Konsortsiumide uurimine. Konsortsiumiks nim organismide rühmitust biotsönoosis, mis on seotud oma elutegevuses teatud autotroofse taimega kui energiaallikaga. Roheline taim, mida söövad taimtoidulised loomad, kellele roheline taim on eluvajalik, need organismid on omakorda toiduks teistele loomadele, need omakorda kolmandatele. Kultuurtaimede korral moodustavad esimese kontsentri peamiselt kahjurid, teise kasurid (kahjurite hävitajad) , kolmanda kahjurid (kasurite hävitajad). Troofiliste rühmade vaheliste seoste uurimine. Biotsönoosi koosseisu jaotamine loomade toitumisviisi ja taimede toidukskasutatavuse järgi. Saadud rühmad ühendatakse toiduahelate võrguks. Mükotrofism ja parasitism. Mükotrofism on toitainete omastamine seente vahendusel. See on maismaataimedele väga omane. Obligatoorsete mükotroofide kogu elu on seotud seemeniitide sümbioosiga. Enamasti on see suhe vastastikku kasulik
annaabi.ee 
