omavalitsusega on kohustatud tegema tööd selles suunas, et laps võiks tagasi minna koju või et talle leitakse eestkostja, hooldaja või lapsendaja. (Kõiv, 2003) Kuid nüüd, mitmeid aastaid hiljem on riigil ikka veel suund asenduskodude arendamisel. Riigikontrolli aruandes on välja toodud, et kuigi riigi strateegiliseks eesmärgiks on olnud pakkuda lastele võimalikult perelähedast hoolekannet, mis on üldiselt lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse, siis tegelikkuses on kasuperede osakaal laste asendushoolduses hoopis vähenenud. Riigikontrolli 2009. aasta aruandes on välja toodud, et 2008. aastal panustas riik lastekodus hooldamisele 191,5 miljonit krooni ja kasuperes kasvavate laste toetuseks vaid 17,5 miljonit krooni. Lastekodus viibis aasta jooksul 1323 last ja kasuperes hooldamisel 401 last. Lastekodus oleva lapse kohta maksab riik 10 000 16 000 krooni kuus, kasuperes kasvava lapse eest 3000 krooni kuus. (Riigikontroll, 2009).
Suvekooli lõpus võttis Sheila poisi kaasa ning kadus paariks päevaks, põhjuseks Alejandro kasupere kaalutlus noormeest tagasi kodumaale saata ning kasupere lepingust loobuda. Mõistagi vapustas see teadmine Sheilat! Neiu tegutses enda mälestuste ja kogetu põhjal väga mõtlematult ja võiks öelda, et egoistlikult, samas on tema tegu täiesti mõistetav, kuna vaid tema teadis tegelikult, mida tähendab vanemate ükskõiksus, kasuperede vahel jooksutamine jne. Mõistagi ilmus ta pärast paaripäevast eemalolekut välja, Torey ukse taha. Sheila emotsionaalne ebastabiilsus paistis selgelt välja kogu suvekooli vältel: vahelduvad meeleolud, sotsiaalne kohmakus. Negatiivsed minevikumälestused saatsid Sheilat kõikjal ning andsid tema käitumises sageli endast märku. Süüdistav suhtumine ka Toreysse, et too ta hülgas (pärast väikeklassi sulgemist). Tegelikkuses see ju nii polnud, Torey otsis pikalt kontakti temaga
bioloogilistest vanematest ja tema käitumine ei saa olla mõjutatud naturaalsete vanemate eeskujust. Väga sageli satuvad lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad ) omaga. Kui aga resultaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest. Esimeste hulka kuuluv adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis, kus tehti kindlaks psühhopaatia esinemine täisealiste adopteeritute bioloogiliste sugulaste hulgas.19 Schulsinger võrdles 57 adopteeritut, kellel ta diagnoosis psühhopaatia sama suure adopteeritute mitte-psühhopaatide grupiga. Ta tuvastas, et psühhopaatide puhul oli 3,9% bioloogilistest vanematest samuti diagnoositud psühhopaatia. Kontrollgrupi vastav näitaja oli 1,4%
tema käitumine ei saa olla mõjutatud naturaalsete vanemate eeskujust. Väga sageli satuvad lastekodudesse ja sealt kasuvanemate peredesse kurjategijate lapsed. Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad) omaga. Kui aga resulaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest. Esimeste hulka kuuluv adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis, kus tehti kindlaks psühhopaatia (isiksushäire, indiviidil puudub südametunnistu ja empaatilise võime) esinemine täisealiste adopteeritute bioloogiliste sugulaste hulgas. Schulsinger võrdles 57 adopteeritut, kellele ta diagnoosis psühhopaatia sama suure adopteeritute mittepsühhopaatide grupiga. Ta tuvastas, et psühhopaatia puhul oli 3,9% bioloogilistest
annaabi.ee 
