teooria" (1941), selgitas ta konjunktuuri põhjuseid keskpankade ja krediidi laienemise mõistetes ning selle edastamist üle aja kapitali väärallokatsiooni mõistetes kunstlikult madalate intressimäärade tõttu. Oma raamatus "Kasumid, intressid ja investeeringud" (1939) eemaldus teistest Austria koolkonna teoreetikutest nagu Mises ja Rothbard, hüljates täismonetaarse konjunktuurteooria ekstsentrilisema lähenemise kasuks, mis põhis rohkem kasumitele kui intressimääradele. Hayek märkis selgesõnaliselt, et konjunktuuri täpsemad seletused asetavad rohkem rõhku reaalsetele- kui nominaalväärtustele. Ta märkis ka, et see ekstsentrilisem konjunktuurimudel ei ole täielikult kooskõlastatav ühegi spetsiifilise Austria koolkonna teooriaga. Hayek andis tunduva panuse ka õigusteaduse ja kognitiivteaduse vallas. Koos ideoloogilise vastase Gunnar Myrdaliga oli Hayek Nobeli majandusauhinna laureaadiks 1974. aastal ning 1991
rahvustoidud, mida tavaliselt pakuvad riigi sisesed väikeettevõtted, see konkreetne näide puudutab ka rahvusliku identiteedi säilimist. Arvan, et transnatsionaalsed suurfirmad ei ole ühiskonnale kasulikud. Selliste firmade tegevus toimub laia haardeliselt ja üle mitmete riikite, selletõttu ei allu nad kogu oma tegevuses ühe kindla riigi seadusandlusele ega kontrollile, mis võimaldab arengumaades tegutsemisega hiigelkasumeid teenida. Tänu selliste firmade hiig kasumitele, suudavad nad mõjutada riike ja nende majandust liialt, riigid kui üksused on oma juhtivat rolli majanduse suunamisel ja edendamisel kaotamas. Firmade liigse mõjuvõimu negatiivsus tuleneb nende suurest omakasu püüdlikusest. Põhjus on iseenesest lihtne -- oma suure haarde tõttu sõltub mõne transnatsionaalse kompanii juhtkonna otsusest tihti rohkem, kui rahvusvahelisest riikidevahelisest konventsioonist.
Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva. Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest
investeeritud summad ei pruugi tuua seda maksimaalset võimalikku kasumit, mida nad saaksid ideaalsetes turutingimustes. See häirib turu võimet optimaalselt paigutada ressursse. S lli käitumine Selline käit i võib õib olla ll seletuseks l t k korporatsioonide k ti id madalatele d l t l kasumitele. k it l NB! Mitteoptimaalsete firmasiseste investeeringute võimalus eksisteerib igat liiki finantseerimise juures, ... ... kuid kõige reaalsem võib see olla omavahendite investeerimisel! Miks? Laenuandjad ei soovi finantseerida investeeringuid, investeeringuid mis annavad keskmisest madalamat sissetulekut.
(,,Hindade kontrolli teooria", ,,Ameerika kapitalism", ,,Suur krahh", ,,Uus industriaal ühiskond") Nüüdistehnika koondumine väheste monopolide kätte, riigi osa tehnika arendamisel kasvab, sest on vaaj suuri summasid ja pikaks ajaks, esiplaanil on tehnika arendamine. Majandus on jagunenud kaheks: 1) tuhandete väikeomanike tegevussfäär; 2) korporatsioonide maailm, mis areneb kiiresti just tehnilises mõttes. Turu osatähtsus väheneb, kaob ka jaht maksimaalsetele kasumitele; oluline on planeerimine. Industriaalühiskonda, mis koosneb suurtest monopolidest peab ta üliindustriaalühiskonnaks. Ühiskonna pealiskiht sekkub aktiivselt majandusellu: riik valmistab ette kaadrit, ostab ära osa toodangust ning reguleerib ühisnõudmist, stimuleerib tehnika arengut. Tehnika areng etendab olulist osa; juhtimisrevolutsioon: omand on eraldunud kontrollist selle üle, võim läheb juhtijatele. Tehnostruktuuril on suur kaal. 6. Mida mõistis J. Galbraith tehnostruktuuri all?
annaabi.ee 
