• Raamatupidamine ei peegelda firma ökonoomset reaalsust • Analüütikul on teine vaatevinkel • Et võrrelda firmasid, mis opereerivad erinevate raamatupidamissüsisteemide all • Peamised vead: • Varakahjustusi märgatakse viivitusega • Alahinnatud reservid • Agressiivne tulude ülehindamine Finantsanalüüs • Eesmärk on hinnata firma sooritust seatud eesmärkide ja strateegia kontekstis • Kaks peamist instrumenti: 1. Analüüs, mis põhineb bilansi- ja kasumiaruandel ning hindab firma Talitust Investeeringuid Finantspoliitikat 2. Rahavoo analüüs Ettevõtte investeeringute mahud Raha genereerimise võime Finantseerimisel kaasatud laenude mõju tulevikus, võlakohustuste, intresside ja dividendide tasumise võime Prognoosiv analüüs 1. Prognoos • Vajalik: • Kujuneb välja: • Analüütikutele • Äristrateegia analüüsist
Eesti talunik leiab end vastamisi paljude uute nähtustega, mida selgeks õppida ja millega kohaneda. Võite siiski kindlad olla, et kui te saate aru neist kolmest finantsaruandest, on teil kindel tugi olemas igasuguste finantsalaste reeglite ja seadusandluse uurimisel. 7.1.1 Kasumiaruanne Esimene finantsaruanne, mille te koostama peate, on kasumiaruanne. Kasumiaruanne koosneb väärtustest (numbritest), mis peegeldavad teie äritegevust. Kasumiaruandel on kolm osa: sissetulekud, otsesed kulud ja kaudsed kulud. Esimeses reas on alati sissetulek, viimases reas alati puhaskasum. Nende ridade vahel võib olla ükskõik kui palju muid ridu, mis näitavad teie ettevõtte kõiki erinevaid kulusid. Ajavahemik on ära toodud veergude alguses. Kõige pikem ajavahemik on rahandusaasta, mis tavaliselt algab ja lõpeb koos kalendriaastaga. Sissetulek on see raha, mille te saate oma pakutavate toodete ja/või teenuste eest
Iga bilansi osa või elementi, bilansikirjet kasitletakse bilansianaluusi teoorias hierarhiliselt korrastatud susteemina, millega rakendatakse susteemi ja susteemielemendi potentsiaalse ekvivalentsuse seadust. Kasumiaruanne finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse valja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on vaga vahe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on ules ehitatud kululiikide, teine funktsioonide jargi. Ka muutuse aruanne, mis seletab ettevõtte finantspositsiooni muutust teatud perioodis. Kasumiaruanne on muutuse aruanne, mis seletab ettevõtte finantspositsiooni muutust teatud perioodis. Oluliseks etapiks aruannete vaheliste seoste kindlakstegemisel on tekkepõhise kasumiaruande transformeerimine kassapõhiseks. Rahavoogude aruanne naitab reaalset raha liikumist. Rahavoo aruande kaudu saab hinnata
Bilanss (balance)14 on aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on üles ehitatud likviidsuse seisukohast lähtudes: Lääne-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis aga vastupidi. Kasumiaruanne (profit and loss account, income statement)15 on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on väga vähe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on üles ehitatud kululiikide, teine funktsioonide järgi. Finantsaruandluse analüüsi teoorias on hinnangu andmisel oluline eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Olulisemateks mitterahalisteks kuludeks kasumiaruandes on raamatupidamislik materiaalse põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse põhivara kulum (amortization16) (Brigham, Daves 2004). Immateriaalne
annaabi.ee 
