Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus
keele aaskujudele toetuvat eesti kirjakeelt. Ta tõi eesti kirjakeelde mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn, kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele". Alates 1861 oli Kreutzwald olnud keelenõuandjana abiks J. W. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel (1869). Kokku üle 20 aasta (184659, 186474) toimetas Kreutzwald 19. sajandil ülipopulaarse H. Laakmanni "Kasulise Kalendri" kirjanduslisa, mis kujunes ka tema enda loomingu esmaseks avaldamispaigaks. Kõige populaarsemateks Kreutzwaldi kalendrisarjadeks olid lood "Reinuvader Rebasest" (1847-1848 ja 1850; raamatuna 1851), milles autor kujundas kohalikele oludele vastavaks Lääne-Euroopas levinud mõistuloo. Teiseks Kreutzwaldi ülipopulaarseks, tuntud satiiriliseks teoseks oli "Kilplaste imevärklikud ... jutud ja teud" (1857), mille puhul samuti tegu mugandusega
piltid"jmt. Jutulooming K jutud olid kirjutatud tema kaasaegsetele eesti lugejatele. Lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust(,,Winakatk"). Rahvaraamat ,,Kilplased". K ,,Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. K võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanik Goethe ja Hoffmanni vastavad teosed. Võrus elades toimetas K aastakümneid ,,Kasulise Kalendri" lisa ja avaldas oma jutte seal.(,,Reinuvader Rebane" ja ,,Mihkel Põllulapp") ,,Eestirahva Ennemuistesed jutud"(1866) muinasjutud. Need muinasjutud on kirjutatud rahvale, keda K tahtis harjutada lugema ilukirjanduslikku ilmalikku proosat ja õpetada austama oma esiveanemate pärnadust. Tuntumad: ,,Puulane ja Tohtlane", ,,Kullaketrajad", ,,Vaeslapse käsikivi" ja ,,Kaksteistkümmend tütart". Lydia Koidula(1843-1886) Jannseni vanim tütar
sellegi poolest ülikoolihariduse ja arstikutseni, lisaks sellele omandas rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuse. Pärast ülikooli lõpetamist pühendas end eesti keele arendamisele ning võitles uue kirjaviisi elluviimise eest. Töötas 44 aastat Võrus linnaarstina. 1840 kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" Kirjutas ka teisi õpetlikke lugusid, mille avaldamiseks kasutas kalendreid. 1846 hakkas toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa. 1848-1849 andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Püüdis rahvaalgatuslike töödega avardada lugejate silmaringi ning levitada teadmisi. Suure tunnustuse sai rahvaluule ,,Kalevipoeg" töötluse ning ,,Eesti rahwa ennemuistsed jutud" eest Tema saksa eeskujul loodud värsiloomingul oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
*kirjutas ka luuletusi("Järwa-ma wanna mehhe õppetused" - sõitleb inimeste laiskust, pahesid *F-I jutu-ja luulelooming moodustavad XIX saj I poole eesti kirjanduse kunstiväärtuslikuma osa Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) *Huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingutel Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. *Kirjutas karskusteemalise jutu "Wina-katk" *Õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas peamiselt kalendreid. 1846.hakkas toimetama "Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa (ilmus 30 aastat) *Andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"; "Ma ja Merre piltid", "Sippelgas" (kutsus talupoegi virkusele); "Lühhikenne õppetus terwise hoidmissest" ; Kodu tohter" 16 *Rahvaalgatuslike töödega püüdis avardada lugejate silmavaadet ja levitada teadmisi *Tunnustuse sai rahvaluule töötlusega "Kalevipoeg" (1862) ja "Eesti rahwa ennemuistsed
annaabi.ee 
